MOBI – mobiilse nõustamise ringsõit

Noorte MOBI Viljandimaal

2012-02-02T15:47:00.003+02:00

2012 aastat alustas Viljandi osakond Noorte MOBIdega. Sisuliselt on tegu Mobiilse nõustamise teenusega, mille puhul Töötukassa esindajad kohtuvad noortega, kas koolis või mõnes muus asutuses. Meie esimene MOBI toimus C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumis, kus kohtusime kümnenda klassi õpilastega.

Peamiselt rääkisime tööturu teemadel ning ka sellest, milleks noored peaksid valmis olema, kui nad kas kooli katkestavad või enne eriala omandamist tööturule suunduda otsustavad. Esimesed kohtumised said teoks tänu C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasiumi karjääriõpetuse valikainet õpetavale koolipsühholoogile, kes mõtte välja käis ning noori sellest ka teavitas.

Kõige rohkem huvitas õpilasi see, milliseid ameteid on töötukassal kõige rohkem pakkuda ning millised on suunad tulevikus. Noored tundsid muret, kas peale kooli lõppu tasub minna eriala omandama, kui jah, siis millist, ning kas ka peale kooli lõpetamist tööd leiab?

Lisaks kohtusime jaanuaris sama kooli kaheksanda klassiga ning Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpuklassi õpilastega.

Kokkuvõtteks võime öelda, et 8. klassi õpilased on veel liiga noored, et tööturu või töötamise vastu sügavamat huvi üles näidata, kuid gümnaasiumiastmes õppivad noored on huvitatud ning tahavad ise ka väga ennast teemaga kurssi viia.

Kirja pani Pirjo

MOBI Kõnnu kaugtöökeskuses

2012-01-31T13:24:00.004+02:00

27. jaanuaril toimus MOBI Kõnnu kaugtöökeskuses. Tegu on Lahemaa alaga, kus on ilus elada, aga kohapeal palju töötamisvõimalusi ei ole, ikka tuleb kaugemale minna. Ruum oli väike ja soe, ilm oli sel päeval üsna külm -14. Kohale oli tulnud rahvast nii palju nagu kokku lepitud ja pisut rohkemgi veel. Mahtusime kõik ära. Osalejaid oli 10 ja nendest kolm noort meest teised noored naised. Kaugtöökeskuse inimesed olid kaasa võtnud ka pereliikmeid.

Eesmärk: et mõte hakkaks paremini liikuma, et oskaks enda tugevaid külgi paremini ära kasutada ja vajadusel näha uusi võimalusi. Esialgu oli kohaletulnutel suur testihuvi, sest eelnevalt oli kaugtöökeskuse eestvedaja Kadri Seederiga sellest juttu olnud, et meil on karjäärinõustamisel teist aastat kasutusel uued testid ja sellest siis ka selline huvi just testimise vastu. Sülearvutid olid kohapeal olemas ja meil endil kaasas ka, nii et saime kohe arvutid üles sättida, internetiühendus toimis hästi ja esimesed soovijad said juba testide täitmisega alustada. Täitmiseks valiti kaks testi: tööalase suundumuse küsimustik ja isiksuse küsimustik.

Valdavalt eelnevat testitegemise kogemust ei olnud, nii et kõik täitsid teste usinasti ja ootasid suure huviga tulemusi. Kui testid tehtud, siis sai igaüks kohapeal enda tulemused välja printida. Kuna tegu on Tripodi poolt väljatöötatud testidega, siis testide tagasiside oli väga hästi loetav. Kokkuvõtteid loeti suure huviga, vahel olid näod naerusemad vahel tõsisemad. Kõik osalejad said karjäärinõustajate käest ka isikliku tagasiside ja selle käigus juba omi küsimusi esitada. Saime kasutada ka töövihikut „Karjääriteed“.

Hea tunne oli, et inimesed olid avatud ja aktiivsed, tegusad. Igaühel oli tuleviku peale mõeldud ja esimesed plaanid tehtud.

Kuna nõustamine oli individuaalne, siis ei saagi siin palju tulemusi avalikustada. Aga mõned killud siiski arutatud teemadest: alustada ettevõtlusega, teha äriplaan; vene keele õppimise soov (nt Tallinnasse tööle kandiderimisel tuleb see kindlasti kasuks); mida teha, kui kandideerimised ei ole tulemnuslikud?; oldi positiivsed, ideed suunatud tulevikku; motivatsioonikirja kirjutamine võib olla päris keeruline; rääkisime karjääriinfotubadest, kuhu võib oma küsimustega tulla igaüks.

Oli väga hea kogemus teha MOBI testimisega, saime ise ka hea kogemuse ja läbiviijate ühine arvamus oli, et nii võib teinekordki teha.

Karjäärinõustajatena tegutsesid Eva Rebas, Irina Ronk, Marina Donova, Jelena Budarina ja Lana Randaru.

MOBI Jõgevamaal

2011-11-30T09:16:00.003+02:00

Koostöös omavalitsustega otsustasime MOBI-t planeerides, et erinevalt eelmistest aastatest, kus me viisime MOBI läbi ainult omavalitsuste keskustes, läheme sel aastal erinevatesse väiksematesse kohtadesse, et inimestel, kes soovivad nõustamisüritusel osaleda, ei jääks osalemine transpordi või raha puudumise taha. Peale arutelu omavalitsustega saigi otsus tehtud – sel sügisel läheme kolme omavalitsusse, kus omakorda külastame kokku üheksat erinevat alevikku ning küla:
Jõgeva vallas: Jõgeva, Siimusti, Vaimastvere, Kuremaa, Laiuse;
Saare vallas: Voore, Kääpa;
Pajusi vallas: Vägari, Pisisaare.

Sissejuhatavalt tutvustasime tööturu olukorda Jõgevamaal ning mujal Eestis, rääkisime erinevatest tööotsimise võimalustest, kandideerimise dokumentidest, kuidas olla tööturul konkurentsivõimeline, tööturuteenustest ning –toetustest. Kõigil osalejatel oli võimalik osaleda arutelus, küsida neid huvitavaid küsimusi.

Kohalolijad jagasid muljeid oma kandideerimiste kohta, toodi nii positiivseid kui negatiivseid näiteid. Samuti jagati infot tööpakkumiste kohta ja ühel kohtumisel jõuti isegi tööandja ja tööotsija kontaktide vahetamiseni. Mitmed osalejad lubasid saadud infot lähedaste ja tuttavatega jagada ning võtsid selleks tarbeks ka infomaterjale kaasa.
Hea meel on, et üritusel sai osaleda ka üks vaegkuulja, kellele saime appi kutsuda viipekeele tõlgi.

Kokku osales kolmes omavalitsuses 53 inimest.

Arvan, et kokkuvõttes võib ürituse kordaläinuks lugeda. Ka osalejate tagasiside oli valdavalt väga positiivne.

Kirja pani Liina

MOBI Jõgevamaal

2011-11-15T16:16:00.001+02:00

Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine (MOBI) JÕGEVAMAAL

Mobiilne nõustamine MOBI 2011 toimub Eesti Töötukassa ja kohalike omavalitsuste koostööna.

Tule kuulama ja kaasa rääkima järgmistel teemadel:
• kuidas leida tööd ja mis on tööotsingutel oluline,
• tutvustatakse erinevaid tööotsingukanaleid,
• töötukassa tegevuste tutvustamine,
• ettevõtluse võimalused jne.

Vestlusringis saab koos kohaliku omavalitsuse ja töötukassa esindajatega arutada, mida saaksime teha selleks, et tööotsijad oleksid töö leidmisel edukamad, kuulata, kuidas teistel on töövestlustel läinud ja kuidas on keerulises majanduslikus olukorras hakkama saadud. Koos nõu pidades võivad tulla sellisedki mõtted, mille peale üksi ei tulekski.

Mobiilne nõustamine toimub:
16.11 kell 10.00 – Vaimastvere perearstikeskus
17.11 kell 10.00 – Kuremaa raamatukogu
17.11 kell 14.00 – Laiuse noortekeskuses
22.11 kell 9.00 – Voorel, aktiviseerimiskeskuses
23.11 kell 9.00 – Kääpal, Saare vallavalitsuses
28.11 kell 9.00 – Vägari raamatukogus
29.11 kell 9.00 – Pisisaare raamatukogus

TULE ISE JA KUTSU SÕBER KA KAASA!

MOBI käis külas Kallaste rahval

2011-11-14T13:23:00.002+02:00

8.novembril ootas Kallaste raamatukogus meiega kohtumist 30 huvilist (kas MOBI maailmarekord?). Suurem osa huvilistest olid koos karjääriplaneerimise õpetajaga kohale tulnud Kallaste Keskkoolist.

Õpilastega vestlesime edasiõppimisvõimalustest ja kandideerimisdokumentidest. Samuti pakkusid huvi välismaal töötamise võimalused.

Ülejäänud nelja osalejat huvitasid Töötukassa teenused (eelkõige koolitused). Kogu vestlus toimus vene keeles. Suurimaks probleemiks on töökohtade puudus Kallastes ning see, et kõikidel tööd otsivatel inimestel ei ole võimalik Tartusse tööle käia. Samuti on suureks probleemiks eesti keele oskamatus. Läbi kõlas ka arvamus, et töötute osakaal Kallastel on suurenenud seoses kutseharidust pakkuva kooli sulgemisega – kõigil ei ole majanduslikke võimalusi mujale linna (nt. Tartusse) kooli õppima minna.

Oleme soovinud siiani ja soovime ka edaspidi Kallaste linna sotsiaaltöötajaga rohkem koostööd teha – ning loodame siiralt, et järgmisel MOBI-l õnnestub meil vestelda ka tööta olevate inimestega.

MOBI Rõuge vallas

2011-11-09T15:12:00.003+02:00

Ettevalmistustööd Rõuge Vallavalitsusega algasid mai algul. Läbirääkimiste käigus tehti ettepanekuid, vahetati mõtteid ning juuni algul toimus töisem arutelu Rõuge Vallavalitsuse esindajatega, kus selgusid teemad, millest sügisesel üritusel räägitakse. Toimunud kohtumisest Rõuge Vallavalitsuse esindajatega võtsid osa karjäärinõustaja Maarika ja karjääriinfo spetsialist Evelin. Rõuge Vallavalitsust esindasid vallavanem Tiit Toots ja sotsiaalosakonna juhataja Maire Grossmann. Vestlusring oli sõbralik ja osapooled koostööks valmis.

Rõuge valda peetakse seitsmejärve maaks. Kes meist pole kuulnud Ööbikuorust ja Tindiorust. Rõuge ürgoru sügavus Tõug- ja Kahrila järve vahel on kuni 73 m. Väga kuulsad kunstnikud on oma parimad pildid maalinud just Rõuges.

Seekordne mobiilne nõustamine toimuski 7. novembril Rõuge Rahvamajas. Avasõnad ja väikese tutvustava ülevaate tegid vallavanem Tiit Toots ja Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Jaan Veeroos. Ettekannete vahel peeti arutelu. Kõlama jäi edaspidiselt jätkuv koostöösoov Rõuge Vallavalitsusega, Tööinspektsiooniga kui ka Maksu- ja Tolliametiga.

Rõuge vallas tegutseb päris palju ettevõtjaid, kuid kõigile tööotsijatele siiski pakutavates valdkondades töötamine ei sobi. Selleks, et käia tööle maakonnast välja jääb takistuseks halb bussiliiklus. Takistuseks võivad osutuda ka tänapäeva nõuetele mittevastavad oskused, millele tööjõuturul nõudlus puudub.

Rõõm oli kuulda noore ettevõtja edulugu, kes sai stardiraha töötukassalt ja plaanib nüüd täiendada oma meeskonda kolme töötaja võrra.

Kõikide esinejate kontaktandmed on infomaterjalides, seega edaspidiseks suhtlemiks võimalused avatud.

Kokkuvõtte kirjutas Evelin. Pildistasid Jüri ja Evelin

MOBI väisas Rannu valda

2011-11-09T09:25:00.005+02:00

3. novembri pärastlõunal siirdusime Rannu valda mobitama. Varasemast eelkohtumisest oli meeles soe vastuvõtt ajaloolise hõnguga tsaariaegses vallamajas, kuhu me ka oma sammud seadsime, unustades, et MOBI toimub hoopis Rannu Rahvamajas. Sellegipoolest võtsid vallavanem Maano Koemets ja sotsiaalnõunik Sirje Erm meid lahkelt vastu, kes olid samuti end seadmas töötukassa MOBI üritusele 4 km kaugusel asuvasse Rannu Rahvamajja. Kohe saime ka jutusoonele, tehes juttu valla suurimatest tööandjatest. Kuna ürituse alguseni oli veel pisut aega, siis ühte neist käisimegi möödaminnes põgusalt vaatamas – Harry Metall OÜ. Pidevalt laienevas firmas käis parajasti uute seadmete ja masinate montaaž ning juba otsitakse sinna ka aktiivselt tööjõudu. Selle firmaga oleme juba astunud läbirääkimistesse koostöö arendamise eesmärgil.

Rannu kaasaegsesse rahvamajja kogunes lisaks eelnimetatutele 8 inimest, neist vaid 2 olid töötukassa kliendid. Kohale olid tulnud tööhuvilised inimesed, keda huvitas kas töökoha vahetamine või töökoha leidmine peale lapsehoolduspuhkust. Kuigi me ei istunud harjumuspärases ringis, vaid lauluklassi pinkide taga, oli õhkkond mõnus ja pingevaba. Siinkohal ka üks arusaam „mobiilsest nõustamisest“ – nimelt lükkas üks noor ema kaks korda registreerimislehe tagasi, endale kindlaks jäädes, et tema tuli kõike muud kuulama, aga mobiilset nõustamist ta ei soovi. Kui maakeeli sai selgeks tehtud, et keegi ei küsi temalt mobiilinumbrit, vaid tegemist on registreerimislehega, siis sai lõpuks ka nimetatud osaleja kirja.

Rääkisime tööturu olukorrast (populaarseimatest ametitest), tööturuteenustest ja –toetustest (eelkõige tööturukoolitustest, tööpraktikast, puuetega inimestele mõeldud teenustest ja toetustest); andsime näpunäiteid, mida silmas pidada CV koostamisel ja tööandjaga suhtlemisel edukaks kandideerimiseks; puudutasime kodustöötamise võimalusi ning kohalikke võimalusi ettevõtluseks. Kõik osalejad said neid huvitavate teemade kohta küsimusi esitada. Vestlusest koorusid välja ka valla kitsaskohad, milleks on halb bussiliiklus, korraliku internetiühenduse puudumine või selle halb kättesaadavus vallainimestele ning alg- ja põhiharidusega noorte suur osakaal. Vallavanem tegi kogu ürituse jooksul hoolega märkmeid ja kinnitas hiljem, et sai palju uut informatsiooni ning parema ülevaate vallaelanike erinevatest probleemidest. Sõna sai antud edasise koostöö osas (sh. Tartu Kutsehariduskeskuse koostööst valla alg- ja põhiharidusega inimeste abistamiseks) ning kokkuvõttes võib ürituse kordaläinuks lugeda.

Kirja pani Maris

MOBI Tartumaal

2011-11-07T14:03:00.003+02:00

27.oktoobril mobitasime Nõo päevakeskuses. Meiega tuli kohtuma 7 huvilist. Valmis oli pandud maitsev tee ja küpsised. Tööotsijad olid tulnud kuulama, kuidas saaks ennast täiendada ja tööturul konkurentsivõimelisemad olla. Kõige suurem huvi oli koolituste vastu. Samuti tunti huvi ettevõtluse alustamise toetuse vastu. Tagasiside lehtedes märkisid kuulajad kõige toredamaks asjaks selle, et nad said kõikidele oma küsimustele vastused ning hindasid ka personaalselt nõustamist.

xxxx

2.novembril ootas Elvas meiega kohtumist 13 huvilist. Viisime vestlusringi läbi Linnavalitsuse hoone suures saalis. Meiega oli kaasas Hedi Männi Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskusest, kes rääkis noorte õppima asumise võimalustest. Osalejate hulgas oli palju kuulajaid, kes hetkel küll töötasid, aga kaalusid töökoha vahetamist. Kuulajatel oli suur huvi koolituste ja Euroopasse tööle mineku vastu. Oli ka neid, kes polnud ametlikku töökohta omanud juba palju aastaid. Peale vestlusringi lõppemist jäid meiega personaalselt vestlema veel umbes pooled osalejatest, et saada vastused küsimustele, mida vestlusringis ei tahetud küsida. Rõõmsalt oodatakse meid külla ka järgmisele MOBI-le.

Elva MOBI juturing

Kirja pani Maris

MOBI käis külas Kohila inimestel

2011-11-01T13:11:00.005+02:00

Kohila Raamatukogu Kaminasaalis 25.oktoobril

On mõnus karge teisipäeva hommik ja sõidame oma MOBI meeskonnaga Kohila suunas. Plaan kaasata Kohila MOBI üheks läbitavaks punktiks tekkis juba 2010 aasta lõpus, kui kogunesime MOBI2010 kokkuvõtteid tegema. Seal toodi mitmeid positiivseid näiteid tööandjate kaasamisest kohapealsesse nõustamisse ja hakkas meiegi mõte selles suunas liikuma. Seda enam, et Kohilat võiks pidada Rapla Maakonna ettevõtlustiigriks, sest siia on loodud ja kuuldavasti ka loomisel mitmeid tööstusettevõtteid. Oluliste soosivate teguritena saab välja tuua pealinna läheduse, hea transpordiühenduse ja elanike arvu pideva suurenemise, mis tekitab paljudes ettevõtjates ideid oma tegevuste planeerimiseks just Kohilas. Siinkohal on oluliseks partneriks neile Kohila Vallavalitsus , kes paljus panustab ettevõtluse arendustegevustesse nagu näiteks Tööstuspargi arendamisse. Kuigi tuleviku suhtes ennustatakse juba pigem tööjõupuudust Kohila ümbruskonnas, siis tulenevalt töötuse hetkeseisust (ca 300 registreeritud töötut Kohila vallas) hakkasime MOBI Kohilasse kavandama.

Ja seda ikka koos Vallavalitsusega. Septembri alguses oligi kohtumine valla erinevate osapooltega ja sellest kasvas Kohapealne nõustamine Kohila Raamatukogus, millesse õnnestuski kaasata kolme suure ettevõtte tegevjuhid. Nende ülesanne oli lühidalt tutvustada oma ettevõtet ja valgustada kuulajaid, milliste teadmiste, oskuste ja kogemustega töötajat vajatakse nüüd ja tulevikus?

Kohila vallavanem (Heiki Hepner) võttis suhtlemise tööandjatega enda peale, avalikkussuhete nõunik (Eeva Kumberg) ja sotsiaalnõunik (Väino Maasalu) aitasid teavitustöös ning valla poolt olid kasutusel ruumid Kohila Raamatukogus ja pausi ajal pakutud tee küpsistega. Teavituse osas kasutasime veel masspostitust Kohila alevi registreeritud töötutele.

Imeilusas Kohila Raamatukogus võttis meid vastu sealne juhataja, kes oli Kaminasaali juba kenasti ette valmistanud. Küsimus oligi, kui palju meid siis koguneb ja kas ruumi jagub. Registreerunud oli vaid üks osaleja ja seda põhjusel, et vajas individuaalset karjäärinõustamist peale ettekannete lõppu. Sättisime valmis infovoldikud ja trükised, mida osalejad huvi korral kaasa said valida, samuti pastakad, kirjutamisalused ja paberid, sest sel korral ei võimaldanud ruum laudasid kasutada ja märkmete tegemiseks saime aluseid raamatukogust ning võtsime ka ise osakonnast kaasa.

Ja oligi aeg ruumi paluda esimene osaleja, kellel järgnes teine, kolmas jne. kuni saal oli rahvast täis ja nimekirjas 24 isikut. Kohale saabusid ka valla esindajad ja tööandjad, kes veel uurisid kaua neile aega on antud ja millal on nende esinemiskord.

Sissejuhatuseks sõnavõtud Töötukassa ja Kohila vallavalitsuse poolt ning MOBI võis alata.

Esimesena, nagu meil tavaks on saanud rääkis juhataja Hetti Kask tööturuolukorrast ja Töötukassa tegevustest ning rihtis oma ettekande tööandjaid ja tööotsijaid siduvate teenuste pihta. See osutus tõesti justkui siduvaks lüliks erinevate osapoolte vahel. Seda enam, et järgmisena alustasid ettekannetega tööandjad. Meie Iseteenindusportaali tutvustades tekkis saalist kohe ka küsimus: missuguseid andmeid näeb tööandja inimese kohta? Peale sisukat selgitust juhataja ja karjääriinfospetsialisti poolt anti sõnajärg tööandjale.

Alustas Salutaguse Pärmitehas AS tegevjuht Tiina Valk, kes andis kohe mõista, et peab Töötukassa teenuseid oluliseks, kuigi pole jõudnud neid veel ise kasutada. Tema ettekanne ja osalt küll inglisekeelne slaidikava andis hea ülevaate sellest Kanada emafirmale kuuluvast ettevõttest. Olulisena jäi kõlama see, et nad proovivad leida endale töötajad siseringist, sest nende firmas on aususel ja heal suhtlustaval väga tähtis koht. Inimene on nende jaoks suurim vara, mis väljendub juba ka kõikvõimalikes ettevõtmistes, millega tegeletakse töövälisel ajal. Selles firmas kehtib põhimõte: hands on (ingl.k. käed külge), mis tähendab seda, et keegi ei jää käed rüpes ootama, kui enda töö on otsa saanud, vaid aidatakse teisi. Samuti väärtustatakse töötaja osalemist arendustegevuses, tema vastutust, lahenduste leidmist, avatust kõigele uuele ja tunnustust. Ettekandes selgus, et lähiajal vajatakse ettevõttesse paari kõrgharidusega spetsialisti ja kuni nelja tootmistöölist.

Ettekannet pidamas Salutaguse Pärmitehas AS tegevjuht Tiina Valk

Teisena sai sõna Norcar-BSB Eesti AS juhataja Juhan Anvelt, kel oli kaasa võetud film firma tootmises olevate väiketraktorite, minilaadurite ja nende ette ning taha paigaldavate lisaseadmete tutvustamiseks. Selle taustal rääkis ta esmalt Eesti haridussüsteemi puudujääkidest, mis otseselt tema juhitud ettevõtte laienemist takistab, sest paraku on suur puudus oskustöölistest- treialeist, keevitajatest, värvijatest, programmjuhitavate masinate operaatoritest jne. Kui tal oleks hetkel võimalus 10 töötajat juurde saada, avaks ta ettevõttes kohe ka teise vahetuse. Samuti tõi ta viite statistikast, et hetkel õpib Eesti kutsekoolides 20 000 õpilast, kõrgkoolides aga 60 000 õpilast, millest poole moodustab riiklik tellimus. Tema arvates tuleb taolist olukorda riiklikult lahendada. Lisaks rääkis ta inimeste vähesest aktiivsusest väikeettevõtete loomisel, mis väiksemates kogukondades aitaks kohalikule elujärjele kindlasti kaasa. Ta viitas sellele, et inimesel tuleb endale selgeks teha, kes ta on ja millega ta tegeleda tahab. Vaid siis saavad teised teda aidata.

Ettekannet pidamas Norcar-BSB Eesti AS juhataja Juhan Anvelt

Kolmandana esinenud Väiko Dorbek Kohila Vineer OÜ-st viitas oma firmatutvustuses sellele, et aastaga vajavad nemad oma firmasse ligi 40 töötajat, kellest enamik on elektroonikud ja automaatikud, aga ka pingijuhid, saagijad. Ka tema tõi välja asjaolu, et erialaseid spetsialiste on vähe. Küll aga on nemad valmis elektrikuid ja mehaanikuid koolitama kohapeal, emafirmas Lätis või tootmismasinate müügiga tegelevates ettevõtetes. Samuti tuli välja, et nad on ise koostanud blanketi tööotsijatele, kes kohapeale tööd küsima tulevad. Paljudel nendest ei ole koostatud elulookirjeldust, mistõttu blanketi täitmine väravas annab hea ülevaate isiku oskustest, teadmistest ja kogemustest. Samuti võetakse ühendust nendega, kes lihtsalt oma nime ja telefoninumbri väravasse jätavad.

Tagant reast tekkis üks küsimus viimasele tööandjale. Meesterahvas nimelt esindas kedagi teist, et küsida, miks eelkõneleja käitus väravas ühe tööotsijaga inetult, küsides temalt, mis pidu eile oli? Nimelt olevat sel tööotsijal hammas väga valutanud, mispeale ostis apteegist hambaloputusvedelikku ja ilmselt eritas see eelarvamusi tekitavat lõhna. Tööandja vastas, et kui inimesel on silmnähtavad tasakaaluhäired ja alkoholilõhna pilv kõnnib temast mitu sammu ees, siis ei saa sellist isikut tõsiselt võtta. Ta ütles konkreetselt, et iga inimene tööd küsima tulles, annab endast määrava tähtsusega esmamulje ja kui see kujuneb halvaks, siis ei ole lootust edasistele tööalastele suhetele. Sellises olekus ei tasu lihtsalt ei enda ega tööandja aega raisata. Oma vastuse lõpus ütles ta veel antud juhtumi kohta, et järgmisel korral ei tasu siis seda hambaloputusvedelikku enam kasutada :).

Ja oligi kätte jõudnud pausi aeg, mis kulges osalejate suhtlemisel tööandjatega, kes olid lahkesti nõus soovijate lisaküsimustele vastama. Kuuldavasti said mitmedki tööotsijad lisainformatsiooni vabade ametikohtade kohta ja teavet kandideerimiseks.
Peale pausi jätkasime karjääriplaneerimise kui oma elutee teadliku kavandamise teemadel. Kuna tööandjate osa kulges plaanitust pikemaks, siis jäid aja kokkuhoiu mõttes ära mõned harjutused, mida karjäärinõustaja Elliko plaanis. Kiirelt ümber orienteerudes tegi ta nende harjutuste kohta tutvustuse ja jagas materjali, millega kodus ise tegeleda saab. Esitati mitmeid küsimusi tööturukoolituste kohta, mida Töötukassa vajadusel võimaldab. Nii mitmelgi hakkas mõte selles osas tööle, kuidas ennast konkurentsivõimelisemaks muuta.

Päeva viimases osas keskendusime karjääriinfo spetsialisti eestvedamisel töökoha leidmise, kandideerimisdokumentide ja töövestluse teemadele. Seoses sellega küsiti ka mitmeid küsimusi, eriti mis puudutasid kandideerimisi ja ka seda, kui tööandja ei vasta ega helista tööotsijale tulemuste teatamiseks. Küsiti ka näiteks seda, millal tõuseb Eesti miinimumpalk ja kuidas on võimalik selle raha eest kodukohast kaugemale tööle käia. Kuna antud küsimused ei kuulunud selle päeva teemade hulka, pidime nentima, et ei oska neile vastata. Samas saime aru, et see probleem puudutas paljusid kokkutulnuid ja ilmselt on see praegusaja tööturu üks võtmeküsimusi. Viimasena vaatasime ka filmi töövestluse kohta ja analüüsisime lühidalt, mida tegi kandideerija valesti ja mida õigesti.

Kuigi olime oma aega 10 minuti võrra ületanud, jäid osalejad kuuldu ja nähtuga väga rahule, mida kinnitavad ka täidetud tagasisidelehed.

Viimaks tegelesime ka individuaalsele nõustamisele registreerunud osalejaga, kes sai vastused nii mõnelegi tema jaoks olulisele küsimusele. Ühe osaleja puhul selgus ka, et tal oleks vaja Tööinspektsiooniga suhelda, mispeale ka nende kontaktid said antud.

Ja oligi lõppenud meie Kohila MOBI, mis jääb meelde väga värvika, sisutiheda ning erinevaid osapooli ühendava kokkutulemisena. Eriti paistis silma tööandjate asjatundlikkus ja huvi oma ettevõtet tutvustada ja uusi töötajaid värvata. Samuti Kohila Vallavalitsuse hea kontakt tööandjatega, kellele kingiti mälestuseks Kohila arvatavalt tulevase rahvariide mustris kandekotid seinakalendritega. Kandekoti sai ka Rapla Töötukassa osakond, kes omakorda kinkis kena pastapliiatsi koostöö jätkumise heaks märgiks nii tööandjate kui valla esindajale.

Loodetavasti tekkis sellest koosolemisest mõtteid kõikidel osapooltel, mis kogukonna elujärge ja inimeste heaolu parandab. Eeldused on selleks olemas.

Kohila MOBI meeskond-vasakult karjääriinfo spetsialist Reelika Vaabel, osakonna juhataja Hetti Kask ja karjäärinõustaja Elliko Konno.

Kokkuvõtte koostas Reelika

MOBI käis Vastseliina Rahvamajas

2011-10-26T09:16:00.002+03:00

Mobiilse nõustamise ettevalmistustööd Vastseliina Vallavalitsusega algasid juba aprillis. Otsustati ühise ümarlaua taga mõtteid vahetada, et kirja panna teemad, millest sügisesel üritusel räägitakse. Juuni lõpus toimunud kohtumisest Vastseliina Vallavalitsuse esindajatega võtsid osa osakonnajuhataja Jaan Veeroos, juhtumikorraldaja Jüri Nassar ja karjääriinfo spetsialist Evelin Pant. Vastseliina Vallavalitsust esindasid vallavanem Raul Tohv, vallasekretär Piret Otsatalu ja sotsiaalnõunik Epp Jõgiste. Juba esimesel kokkusaamisel lepiti kokku MOBI toimumiseaeg, selleks sai k a 19.oktoober.

MOBI toimumise 19. oktoobri hommik oli vihmane ja tuuline, kuid esinejad olid rõõmsad ja elevil. Jõudsime kenasti kohale. Eelnev reklaam ürituse toimumise ja teemade kohta oli olnud põhjalik. Vastseliina vald avaldas kuulutuse kohalikus vallalehes koos kavaga, teadete tahvlitel oli kõik vajalik info üleval ning kõiki vallaelanike kutsuti üritusele osalema. Prognoositi aktiivset osavõttu. Rahvamaja ootas meid, kuid kaunis saalis istusid ainult mõned vallaelanikud. Au ja kiitus seitsmele tublile inimesele, kes halvast ilmast hoolimata meie meeskonda kuulama tulid.

Meie esinejaid tööturuteenustest ja –toetustest rääkimas kuulati tähelepanelikult ja esitati teemakohaseid küsimusi. Üks kuulajatest avaldas isegi soovi koolitusele minekuks ja see rahuldati. Ikka tuleb kasuks oma muredest rääkimine. Üritusel osalejate seas oli ka tööandjate esindaja, kes täna veel töökohti ei paku, küll aga plaanib seda tulevikus teha. MOBI viimane esineja oli Lõuna Maksu – ja Tolliameti kontrollosakonna juhataja Rando Undrus, kes valgustas mahlakate näidete abil ümbrikupalgaga kaasnevaid ohtusid.

Osalejatele jagatud infomaterjalid sisaldasid kontaktandmeid, mis võimaldab huvilistel ka edaspidi Eesti Töötukassa ja Maksu- ja Tolliametiga ühendust võtta, et tekkinud küsimustele vastuseid saada.

Kirja pani Evelin

MOBI peatus Pärsama kultuurimajas Leisi vallas

2011-10-26T08:40:00.006+03:00

20. oktoobri Leisi valla sügis-MOBI läks korda. Pärsama kultuurimaja, mis renoveeriti 2008.aastal, ootas meid oma suursuguse saaliga. Kui algul tundus saal liiga suur olema, siis MOBI ametlikuks algusajaks enam seda tunnet polnud. Olime end jällegi „sektsioonidena“ paika sättinud. Inimesi muudkui tuli ja tuli, küll autodega, küll jalgsi. Mõni tuli veel jooksuga, et mitte väga palju hilineda. Kokku osales 25 inimest, mis on Saaremaa MOBI kahe aasta rekord!

Päeva tegi meeldivaks selle ilus algus. Vallavanem Ludvig Mõtleb rääkis lühidalt oma vallast. Iga osaleja sai päeva meenutuseks vallavalitsuse sümboolikaga pastaka. Töötukassa tegi jällegi vaid ühe esitluse: tööturu olukord maakonnas ja vallas. Järgnes töö sektsioonides. Samal ajal tegime tööandjatega ümarlaua. Osales 11 tööandjat, mis on hea kogus, et mahtuda ühe laua taha, arutada, küsida, mõelda, vaielda. Valla töötud ja tööandjad saime kokku ühte saali. Kas sealt ka mõni töösuhe tekib, ei oska küll öelda. See, et inimesed said oma valla juhtidega ja tööandjatega samas saalis kokku, oli kindlasti positiivne.

Töötukassa naiskond oli tasemel, sest alljärgnevalt mõned väljavõtted tagasisidelehtedelt (et mis meeldis):
- hea korraldamine ja ettekanded;
- siin olid kohal kõigi teemade jaoks omad spetsialistid, kelle käest on võimalik kohe küsida kõige kohta;
- meeldis töötukassa vestlus, juhendamine;
- meeldis teenindamine, palju toetavaid jutte;
- sain CV korda;
- tore, vaba õhkkond.

Vesteldes valla sotsiaaltöötajatega selgus, et ka nemad olid teinud palju eeltööd, et rahvas tuleks spetsialistidega kohtuma. Tänud Mari-Anne Tuulingule ja Maivi Otsale!

Tundub, et sügisMOBI-l on osalejaid enam kui kevadMOBI-l. Kevadel on mõte, et kohe-kohe saan tööle, mis ma sinna MOBI-le ikka lähen, suvi on tulemas ja üldse mõte lendab kõrgemalt. Sügisel, oktoobris, kui tuhlis(loe kartul) salves, turistid läinud, äkki töötukassa räägibki midagi sellist, mis mindki võiks huvitada. Vähemalt saarlastel on selline mulje inimeste mõtetest jäänud, kui vaadata osalemist kevadMOBI-l ja sügisMOBI-l.

Kirja pani Kaie

MOBI alustas ka Saaremaal - Mustjala rahvamaja

2011-10-26T08:25:00.005+03:00

Mustjalas (19. oktoobril) seadsime end sisse rahvamajas, mis oli meie tulekuks soojaks köetud. Mustjala rahvamajas on aeg seisma jäänud eelmise sajandi 80-tel , rahvamaja oli väga väsinud olukorras. MOBI-l osales aga 15 inimest. See ületas meie ootused töötute kohaletuleku osas ja andis MOBI-le positiivse stardi. Kohal olid ka vallamaja töötajad.

Päev algaski vallavanema Kalle Kolteri sõnavõtuga. Ta märkis, et selline päev, kus Töötukassa tuleb „massiga“ valda, on harukordne.
Vallavanem tutvustas valla tööandjaid, mujal töölkäimise transpordivõimalusi ja vastas kohaletulnute küsimustele. Enamik valla tööandjaid on väikesed, 2-7 töötajaga.
Sotsiaaltöötaja Saima Lõhmus tegi ülevaate projektidest, millistes Mustjala valla töötud on osalenud.

Töötukassa tegi vaid ühe esitluse: Ülevaade maakonna ja Mustjala valla tööturu olukorrast.

Edasi jätkus töö „sektsioonides“. Juba kevadel katsetasime individuaalset lähenemist MOBI-l ja kuna see toimis , siis jätkasime samamoodi. See tähendab, et eraldi lauad on CV koostamine, koolitus, tööandjate teenused, karjäärinõustamine, muud nõustamisteenused ja teenused puuetega töötutele.

Nagu eeldada võis, sobis selline „vaba“ lähenemine töötutele väga ja 7 inimest tegid sealsamas laua taga oma CV valmis.
Koolitusest, arvelevõtmisest ja teistest teenustest räägiti väikestes rühmades või lausa üks-ühele.

Mõned väljavõtted tagasisidelehtedelt:
- kõik meeldis, et rahvast oli palju, vallavanema kõne ja töötukassa ettekanne;
- meeldis info meie valla andmetest;
- meeldis, et tulevad ja suhtlevad, ei unusta meid, maainimesi;
- sai CV koostada.

MOBI hea kordamineku eest suur tänu vallavalitsusele, kes saatis inimestele isiklikud kutsed, märkides, et see üritus on just SINULE!

Kui isiklik lähenemine inimestele oli meil uuendusena juba kevadel, siis nüüd tegime teise uuenduse veel: MOBI toimus koos tööandjate ümarlauaga.
Kutsusime ka Mustjala valla tööandjad kohale, tulijaid oli erinevatel põhjustel vähe, vaid 4 . Nemad said aga hea ülevaate töötukassa teenustest, mis on just neile suunatud. Tutvustasime ka iseteenindusportaali, selle kaudu töökohtade vahendamise võimalust.

Kirja pani Kaie

Selle sügise MOBI alustas Vara vallast

2011-10-24T13:27:00.001+03:00

14. oktoobril oli Töötukassa külas Vara vallas Koosa rahvamajas.

Meiega kohtumist ootasid kaheksa tööotsijat. Rääkisime muutustest tööturul, töö otsimise võimalustest, Eesti Töötukassa tegevustest ja nõustamisteenustest (võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, nõustamine sõltlastele ning sotsiaalne rehabilitatsioon).

Töötute sõnul on peamiseks töölemineku takistuseks töökohtade puudus kodu lähedal ja transpordi puudumine Tartu linnas töölkäimiseks. Vestluse käigus valla sotsiaaltöötajaga aga selgus, et ühistranspordiga oleks linna võimalik jõuda juba hommikul kell 7:30.

Tutvustasime kohalviibijatele ka kodustöötamise võimalusi ning rääkisime kandideerimisdokumentidest ja tööintervjuust.

Kirja pani Maris

MOBI 2011 Raplamaal

2011-08-09T14:54:00.011+03:00

Kaiu vallas Kuimetsa Rahvamajas

17.05.2011 kell 10.00-13.00
Ettekandjad: Reelika Pregel- karjääriinfo spetsialist, Eesti Töötukassa Raplamaa osakond
Elliko Konno- karjäärinõustaja, Eesti Töötukassa Raplamaa osakond
Egon Eiche- ettevõtluskonsultant, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK)
Koostööpartner: Kaja Heinsaar sotsiaaltööspetsialist, Kaiu Vallavalitsus
Osalejaid: 12

Esimene ettekanne Kuimetsas tööturu olukorrast ja töötukassa teenustest, Reelika Pregel

Teise hooaja kohapealse nõustamise ettevalmistustööd algasid taas aasta alguses, kui osakonna juhataja võttis ühendust Kaiu vallavanemaga, kellega lepiti kokku kohtumine märtsi alguses. Kohtumisel osalesid juhataja Hetti Kask, karjääriinfo spetsialist Reelika Pregel ja Kaiu valla sotsiaaltööspetsialist Kaja Heinsaar, kes oli väga huvitatud ja valmis meie projektis osalema ning sellesse oma aega ja ideid panustama. Eelmise aasta kogemused MOBI korraldamisest võimaldasid siinkohal analüüsida selle häid ja ebaõnnestunud külgi ning sellele toetudes leida uusi viise osaluse suurendamiseks, MOBI reklaamimiseks ja info edastamiseks.

Maikuu kolmandal teisipäeval ootas meid kaunis ja hubane Kuimetsa Rahvamaja, kus rõõmsad sotsiaaltöötaja Kaja ja rahvamaja juhataja Külliki Evisalu meid juba ootasid. Tehti väike majatutvustus ja pakuti teed, kohvi ja küpsiseid. Ja seda kõike jagus ka MOBI-l osalejatele meie ettekannete pausi ajal, mis tegi olemise veelgi hubasemaks.

Ettekannetes tegime ülevaate tööturu olukorrast ja töötukassa teenustest ning suundumustest 2011 aastal. Egon RAEKist keskendus ettevõtlikkusele ja ettevõtjaks olemisele läbi erinevate teenuste ja toetusvõimaluste. Tõi palju näiteid oma tööst, tsiteeris inspireerivate koolitajate lihtsaid õpetussõnu ja andis mõtteid kohaliku piirkonna ettevõtluse arendamiseks.

Oma elutee teadlikust kavandamisest ja enese tundma õppimisest rääkis meie karjäärinõustaja Elliko, tuues palju viiteid eelnevatele ettekannetele. Üheskoos tehti mitmeid harjutusi ja mis sel korral eriti mõjusaks osutus, oli osalejatele sõna andmine ühe harjutuse kokkuvõtete tegemisel. Läbi selle oli tunda kui hästi üks suur ja omavahel võõras seltskond ühte sulama hakkas.

Viimases osas tutvustas karjääriinfo spetsialist Reelika kandideerimisdokumente, pannes rõhuasetuse CV koostamisele, sest tundus, et paljudel osalejatel puudus varasem kogemus kandideerimistel ja iseenda elulookirjelduse kirjutamisel.

Osalejate seas oli lisaks töötutele ettevõtja, töötavad inimesed, kellel oli huvi leida uusi väljundeid tööturul ja ka üks ettevõtlik inimene, kes tuli kuulama informatsiooni erinevate toetuste taotlemiseks külaelu edendamisel.

Märjamaa Rahvamajas

31.05.2011 kell 10.00-13.00
Ettekandjad: Hetti Kask- juhataja, Eesti Töötukassa Raplamaa osakond
Reelika Pregel- karjääriinfospetsialist, Eesti Töötukassa Raplamaa osakond
Elliko Konno- karjäärinõustaja, Eesti Töötukassa Raplamaa osakond
Egon Eiche- ettevõtluskonsultant, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK)
Koostööpartner: Katrin Aasamaa- sotsiaaltööspetsialist, Märjamaa Vallavalitsus
Osalejaid: 13

MOBI Märjamaa Rahvamaja kunstisaalis 31.05.2011, ettekannet esitab ettevõtluskonsultant
Egon Eiche RAEK`ist

Märjamaa valla MOBI otsustasime sel korral korraldada päris valla keskuses, imeilusas Märjamaa Rahvamajas. Ettevalmistustööd algasid selgi korral varakevadel ja otse Märjamaa vallamajast, kus oli kokkusaamine vallavanem Eero Plamusega, sotsiaalosakonna juhataja Gaili Ilissoni ja sotsiaaltööspetsialisti Katrin Aasamaaga. Töötukassa osakonda esindasid juhataja Hetti Kask ja karjääriinfo spetsialist, MOBI kontaktisik Reelika Pregel. Kohtumisel rääkisime valla probleemidest seoses töötusega, vabadest töökohtadest vallas ja uurisime võimalike uute töökohtade ning ettevõtlusmaastiku arenemise kohta. Valla esindajad olid samuti huvitatud töötukassa suundumustest 2011 aastal ja teenustest, millega nemadki kokku võiks puutuda.

MOBI Märjamaa Rahvamajas sai toimuma 31. mail, mida vald aitas omalt poolt reklaamida suusõnaliselt oma klientide hulgas ja pannes artikli ning kuulutuse kohalikku nädalalehte. Toimumispäeva ilm oli niivõrd päikseline ja soe, et arvatavalt mitmedki võimalikud tulijad jäid peenramaad kaevama või mõnusat linnulaulu väljas kuulama. Kokkutulnud seevastu aga kuulasid huviga ettekandeid ja küsisid asjakohaseid küsimusi nii töötukassa teenuste kui väikeettevõtluse võimalikkuse kohta . Väga oluliseks peeti kandideerimisalast informatsiooni ja samuti oli selgi korral tähtis karjäärinõustaja poolt antud aeg iga osaleja sõnavõtuks, millest tekkis sisukas diskussioon töötuse ja töökohtade teemal. Mitmedki osalejad tulid eraviisiliselt konsulteerima nii karjäärinõustaja kui karjääriinfo spetsialistiga. Küll enesearendamise, küll elulookirjelduse koostamise teemadel. Väga spetsiifilise koondamisküsimuse suunasime edasi ja andsime tööinspektsiooni kontaktid.

Kevadised kaks Mobiilset nõustamist andsid märku, et hoolega ettevalmistatud ja reklaamitud teavituspäev võib paljude jaoks kujuneda oluliseks stardipunktiks edasiste väljundite leidmisel. Sügisel taas uue hooga, siis juba neljas paigas üle maakonna.

Reelika Vaabel

MOBI Tarvastu vallas

2011-05-25T10:03:00.004+03:00

24. mai hommikul võtsime Meritiga suuna Tarvastu valda Mustlasse. MOBI oli seekord külla kutsutud valla enda poolt ning selle eest suur aitähh Tarvastu valla sotsiaaltöötajale Irma Värele. MOBI toimumise kohaks oli Mustla just äsja renoveeritud lasteaia teise korruse saal. Maja oli üliarmas ja õhkkond väga meeldiv ja sõbralik. Kohale tuli kümmekond inimest, kellest osad olid töötud, osad koondamisteatega ning ka paar niisama huvilist.

Merit tutvustas tööturu olukorda, rääkis töötukassa teenustest ning arutas kohaletulnutega neile olulistel teemadel. Kohvipausi ajal jätkus juttu veel kauemaks ning laual olnud ja päikese käes sulanud šokolaad tekitas nalja ja head tuju.

Peale kohvipausi jätkasime tööotsingu teemadel ning kohal olnutega vestlesime CV koostamisest. Arutlesime selle üle, miks see dokument on vajalik ning kuidas ja mida üldse oma CVsse kirja panna. Tore oli see, et inimesed soovisid endale märkmeid teha, mõtlesid kaasa ja esitasid küsimusi ning lisaks sai arutletud töö otsimisega seotud teemade üle.

Tagasisidena märgiti ära, et MOBI oli nende jaoks oluline ja väga informatiivne, osalejad said juurde julgust ja kindlustunnet aga märgiti ka seda, et kohal oleks võinud olla ka mõni tööandja esindaja.

Kirja pani Pirjo Kespre-Betzer

MOBI rändas Hiiumaal

2011-05-23T16:22:00.003+03:00

21. aprillil alustasime sellekevadise MOBI ringsõiduga Käina vallast. Vallavalitsusse saabusime varem, nii et jõudsime rahulikult vajaliku tehnika üles seada ja materjalid välja panna, MOBI algas kell 11.00. MOBI ringsõidul käisime mina, juhtumikorraldaja, teenusekonsultant ja juhataja ning sellel aastal viisime MOBI läbi vallamajas.

Rääkisime tööturu olukorrast maakonnas, tööturuteenusest, andsime soovitusi kandideerimisdokumentide koostamiseks, tutvustasime töötukassa iseteenindusportaali ning andsime ülevaate vabadest töökohtadest.

Osalejad olid aktiivsed küsimusi esitama, nt huvitasid masina–ja seadmeoperaatori tööpakkumised, samuti esitati ettevõtlusega ning tööintervjuuga seotud küsimusi.

05. mail jõudsime Emmaste valda, Emmaste Aktiviseerimiskeskusesse. Töötud tundsid kõige rohkem huvi peagi algava sotsiaalhooldaja koolituse vastu. Kuna Emmaste vallas ehitatakse Tohvri Hooldekodule juurdeehitust, siis inimestel tekib väga hea võimalus kodu vallas hooldajana tööd saada.

09. mail jõudsime MOBI ringsõiduga Kõrgessaare valda, Kõrgessaare Tööharjutuskeskusesse ning viimane MOBI toimus Pühalepa vallas, Hellamaa Perekeskuses. Põhiteemad mida rääkisime olid tööotsingualased teemad, tööturuteenused, tööturu olukord ning tutvustasime karjääriinfotoa võimalusi. Kuna teabeüritusel osales ka mitte töötuna arvelolevaid inimesi, siis tekkis vestlus ka töötuna arvelevõtmise küsimustes. Kokku osales MOBi üritustel 35 inimest.

Osalejate tagasiside oli positiivne, inimesed jäid rahule käsitletud teemadega ning vestlustest selgus, et vastav üritus on vajalik info saamiseks. Ürituse korraldamisel oli hea koostöö valdade sotsiaaltöötajatega, kes aitasid kaasa ürituse toimumisele.

Kirja pani karjäärinõustaja Pille-Riin Persidskaja.

Mobitajad käisid Abja-Paluojas

2011-05-10T09:36:00.005+03:00

06.mail 2011 toimus Abja Päevakeskuses selle aasta viimane Eesti Töötukassa Viljandimaa osakonna poolt korraldatud mobiilne nõustamine. Pärast korraldaja tervituskõnet sai sõna MTÜ Abja Kaugtöökeskuse esindaja Marju Mäger, kes tutvustas kohalolijatele kaugtöökeskuse tegemisi ja seda, millist abi nad saavad tööd otsivatele ja ettevõtlusega alustanud inimestele pakkuda.

Päeva jätkas töötukassa osakonna juhataja Merit Laan, kes tutvustas osalejatele tööturul valitsevat olukorda ja tööturuteenuseid. Ühtlasi tõi ta välja töötukassa ootused tööotsijatele ning tutvustas meie võimalusi neid tööotsingutel toetada.

Jätkasime kandideerimisega seotud teemadel: karjäärinõustaja tutvustas oma tööd ja jagas näpunäiteid, kuidas korrektselt kandideerimisdokumente vormistada. Seejärel said kuulajad teada, milline on ühe vallavanema tööpäev, milline on omavalitsuse roll töö leidmisel ning milles nad näevad koostöövõimalusi töötukassaga.

Sisutiheda päeva lõpetasid tööandjad. Oma võimalusi ja vajadusi tutvustasid Abja Tarbijate Ühistu, Pajumäe talu, Abja Farmid ja OÜ Pinus. Ühtlasi toodi välja kolm konkreetset tööpakkumist, mis osalejatele huvi võiksid pakkuda.

Iga ürituse tugevus peitub siiski kohale tulnud inimestes ja neid oli sellel korral meid kuulama tulnud 24. Ürituse käigus saadud tagasiside näitab, et sellist infopäeva on vaja ja selles mõttes oli üritus korda läinud.

Kirja pani Tiina

Läänemaa mobitamised Martna ja Nõva vallas

2011-05-06T13:28:00.004+03:00

Läänemaa MOBI jõudis 28. aprillil Martna ja 5. mail Nõva valda. Päevad kujunesid sisukaks. Martna vallas oli 15 huvilist. Avasõnad ütles vallavanem Tiiu Aavik, kes oma sõnavõtus toetas töötukassa tegemisi ning avaldas lootust, et tööpuudus maapiirkondades paraneb.

Rääkisime taas nagu eelmistel kordadel tööturu olukorrast, töötukassa teenustest, võlanõustamisest ja CV vajadusest.

Hooaja viimane kohtumine toimus Nõva vallas, osalejaid oli 8. Nõva vallas on registreeritud töötuid 12 ja seega oli väga hea osavõtt. Rääkisime ikka samadel teemadel, esitati küsimusi ja tekitati arutelu.

Meile antud tagasiside põhjal jäid kõik osalejad üritusega rahule sest saadi vajalikku ja olulist infot ning käsitletud teemad olid huvitavalt esitletud.

Kohtumiseni!

Kirja pani Evelin

MOBI Karksi vallas

2011-05-05T14:46:00.002+03:00

4. mail toimus Töötukassa ja Karksi valla koostöös selle aasta teine MOBI Viljandimaal. Kohale oli tulnud üle kolmekümne huvilise, nende hulgas ka Karksis parasjagu tööharjutust tegevad töötud. Avasõnad ütles vallavanem Arvo Maling, kes oma sõnavõtus rääkis valla plaanidest lähemalt ning avaldas lootust, et töökohti tuleb piirkonda järjest rohkem juurde ning, et vald omalt poolt teeb selleks kõik, et oma inimesi toetada.

Peale vallavanema sõnavõttu rääkis Viljandimaa osakonna juhataja Merit Laan tööturu olukorrast praegu, tutvustas töötukassa teenuseid nii töötutele kui ka tööandjatele ning rõhutas igakülgselt, seda, et töötukassa suudab aidata neid, kes on motiveeritud tööle minema.

Hoolimata lühikeses etteteatamise ajast oli kohal ka OÜ Puidukoda esindaja Peeter Matson, kes rääkis sellest, millega nad tegelevad, kuhu oma toodangut turustavad ja millises olukorras üldse üks tööandja praegu on. Lisaks rääkis ta põhjalikult ka sellest, mida tema tööandjana ühes töötajas otsib, millist töötajat tööandja vajab ning kuidas võiks üks tööotsija ennast üldse tööandjale kõige paremini esitleda.

Viimasena sai sõna Viljandi osakonna karjääriinfo spetsialist Pirjo Kespre-Betzer, kes arutas kohale tulnutega CV koostamise üle, rääkis sellest, kuidas ja miks koostada kaaskirja või motivatsiooni kirja, rääkis tööotsimise moodustest ning arutas kohal olnutega neile olulistel teemadel. Küsiti nii töövestluste, kandideerimisdokumentide kui ka enese esitlemise kohta. Lisaks tuli kummutada ka müüte tööandjate käitumise ja soovide kohta.

Meile antud tagasiside järgi jäid inimesed rahule kuid oleksid soovinud veel näha mõnda tööandjat ning võib-olla kuulda ka täiendavat informatsiooni kohapeal olevate tööpakkumiste kohta. Eks see on nüüd meile kui MOBI eestvedajatele õppimise koht ning edaspidi suudame veel paremini teha.

Kirja pani Pirjo

Selle aasta esimene MOBI Viljandimaal

2011-05-05T14:25:00.003+03:00

19.04.2011 , Võhma linn, Võhma linnavalitsus (Merit ja Tiina)

Teisipäeval, 19.04.2011, suundusime oma igapäevasest töökeskkonnast välja, et viia läbi meie selle aasta esimene mobiilne nõustamine Võhma Linnavalitsuse saalis. Vaatamata päikesepaistelisele päevale oli meid kuulama tulnud 35 inimest. Osalejaid on raske ühe sõnaga kirjeldada. Kohale oli tulnud särasilmsed ja suhtlemisele avatud inimesed, kuid leidus ka neid, kelle silmadest peegeldus meile vastu tühjus.

Meie ja kindlasti ka osalejate jaoks oli positiivne see, et tervitussõnumit oli tulnud edastama puhkusel viibiv linnapea Avo Põder ning päev kujunes sisutihedaks tänu arvukatele küsimustele.

Merit andis ülevaate statistiliste andmete osas, selgitas aktiivsusnõuete täitmise kohustust ning tutvustas töötukassa teenuseid ning Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse 01.05.2011 jõustuvaid muudatusi.

Tiina andis näpunäiteid CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostamiseks.

Tagasisidelehtede põhjal võisime tõdeda, et osalejatele läksid korda lihtsad teemad, mille puhul me sageli kaldume arvama, et töötud teavad neid juba niigi. Kuid tuleb välja, et kordamist on ikka ja jälle vaja. Tundus, et osalejatele pakkusid käsitletud teemad huvi ja nad jäid üritusega rahule ning meid iseloomustati kui väga emotsionaalseid lektoreid.

Mida oleks võinud teha teisiti. Mobiilsel nõustamisel osalejad oleksid soovinud, et sellel kohtumisel oleks osalenud ka mõni tööandja. Selle soovi täitmisega püüame me järgmiste MOBI-de korraldamisel arvestada.

Tartumaa viimane MOBI sel kevadel

2011-04-27T08:53:00.002+03:00

Mäksa vald, Melliste Algkool-Lasteaed, 13. aprill (Livia, Liis, Mari-Ann, Signe).

Kauni kevadpäeva pärastlõunal maandus meie ekipaaž Mellistes, läbi rõkkava spordihoone jõudsime kokkusaamiskohta. Kohtumise jooksul saime pildi kohalikust elust-olust, huvitav ja laiapõhjaline, küll mitte arvukas, osalejatering (töötu noormees, valla ja külaelu üle muretsev aktiivne pensionär, töökaaslasi leida sooviv välismaal töötav töömees, valla sotsiaalnõunik) andis erinevaid jututeemasid. Meie personaalses nõustamises osalenud noormees oli tänulik uue info eest, Eesti Töötukassa teenused ja võimalused töötut aidata said talle selgemaks, nüüd jääb vaid oodata noormehe peatset tööle rakendumist.

Kirja pani Liis Josua

MOBI rändas Läänemaal

2011-04-25T15:20:00.007+03:00

Läänemaa MOBI sai alguse 07.aprillil, neljapäeval Noarootsi vallast. Jõudsime Noarootsi vallamajja 40 min varem, et välja panna ja üles seada oma kaasa võetud infomaterjal ja kogu tehnika. Lisaks minule oli kaasas karjäärinõustaja Vilvi Maiste, tööandjate teenustekonsultant Regina Triebstock, juhtumikorraldaja Ülle Raudkivi ja Läänemaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Kersti Palmiste. Esinejate ootusärevus aina tõusis, sest möödunud aastane Kullamaa valla kogemus vasardas kuklas, kuna tookord, 5 minutit enne algust ei onud ühtegi töötut, ei tööandjat ega üldse inimesi liikumas. Kartus oli põhjendamatu, sest peagi oli 11 inimest MOBITAMAS. Tervitussõnumi ja sissejuhatuse Noarootsi valla arengusuundadest tegi Noarootsi vallavanem Aivar Kroon. Kiidusõnad, sest hr Kroon leidis aega töötute jaoks Läänemaa KOVst esimese vallavanemana.

Päev kujunes sisukaks, andsime ülevaate Noarootsi valla statistiliste andmete osas, tutvustasime töötukassa teenuseid, arutlesime töötute aktiivsusnõuete täitmise kohustust ning ettevõtluskonsultant tutvustas ettevõtlusega seonduvaid võimalusi aga ka FIE, OÜ ja AS olemise rõõme ja muresid. Karjäärinõustaja andis näpunäiteid CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostamiseks.

Nii esinejad, kui osavõtjad olid rahulolevad. Saime kinnitust tagasisidelehtedelt, et osavõtjad olid rahul nii päeva sisu kui korraldusliku poole pealt ning kõik kulges sõbralikus õhkkonnas.

14. aprillil oli MOBI rahvas külas Risti vallas. Kokkusaamine oli kavandatud Risti vallamajja, kus meid ees ootas lahke pererahvas. Kuulama ja arutama olid tulnud 12 huvilist. Töötukassat esindasid teenusekonsultandid Meeli Kaljo ja Regina Triebstock, juhtumikorraldaja Merike Juhanson, osakonna juhataja Evelin Kullison ja külalisena võlanõustaja Sirje Rehkalt.

Päeva alustas Risti vallavanem Rein Kruusmaa tervituse ja põhjaliku ülevaatega Risti valla oludest. Töötukassa poolt andsime ülevaate Risti valla tööturu hetkeseisust, tutvustasime töötukassa teenuseid ja taas arutlesime töötute aktiivsusnõuete täitmise tähtsust.

Koolituskonsultant andis näpunäiteid CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostamiseks. Päeva naelaks sai võlanõustaja Sirje Rehkalt. Tema poolt esitatud näited SMS laenude, BIG laenude, mängusõltlaste kui ka elatisrahade võlgnike osas olid mõtlema panevad ja just sellest vaatenurgast, et meie inimesed ei tunne seadusi ja ka võimalusi, mis leevandavad nende olukorda.

Osavõtjad olid sõbralikud ja meie teenustest huvitatud ning saadud tagasiside on positiivne. Nt on üks osaleja kirjutanud: „ Esmakordne kogemus, kus TK esinduslik delegatsioon valda külastab“ … Siit moraal, Mobitamine on vajalik ja oluline kõikides valdades, mitte ainult kaugemates piirkondades.

Kirja pani Evelin Kullison

MOBI rändas Pärnumaal

2011-04-15T12:39:00.005+03:00

Esmaspäev, 11.04 sõitsime Pärnumaal mobitama Are valda, mis on meie MOBI kohtadest linnale kõige lähemalasuv. Kuna linnalähedus ja töötuna arvelolijaid ka seetõttu sealt kandist on vähem, siis meid oli kuulama tulnud vaid viis inimest. Meie meeskonnas olid sel korral peale minu karjäärinõustaja ja juhtumikorraldaja. Rääkisime ikka enda teemadel ja ilmselt need , kes olid kohale tulnud , said vajalikku infot ja jäid üritusega rahule.

Kolmapäeval, 13.04 võtsime teekonna ette Koonga valda Lõpe klubisse. Jällegi üks kauge kant ja me polnud seal ise varem üritusi tegemas käinud. Ilm oli ilus päikesepaisteline ja sõit läks kiiresti.

Lõpe klubis oli meid vastu võtmas rõõmsatujuline töötaja ning klubi ise oli juba kenades kevadvärvides ning munadepüha kaunistustes. Meie üllatuseks kogunes saali päris palju kuulajaid ja oli näha, et kohale olid tulnud kõik kes tõesti huvi tundsid. Rääkisime tas nagu eelmistel kordadel teenustest, rahadest, välismaal töötamisest ja õppimisvõimalustest. Esitati küsimusi ja tekitati arutelu. Eriti meeldiv oli kuulda , et meie ürituse tarvis pani vald käiku bussi, et kõik huvilised kohale saaksid. Mulle endale tundus, et seni kõige paremini õnnestunud päev MOBI raames.

Neljapäev, 14.04 sõitsime taas hooga MOBI´tama ning võtsime suuna Tõstamaa valda Tõstamaa alevisse, kus ka eelmisel aastal kevadel MOBI üritust tegime. Kohale oli tulnud 25 inimest, kes küll väga aktiivsed kaasa rääkima ei olnud. Minuga koos oli neid tunde läbi viimas karjäärinõustaja Silvi ja juhtumikorraldaja Eve, Huvi pakkus arvele saamine lapse kasvatamise puhul ja ettevõtlusega alustamine ja meie toetus. Selleks nädalaks saigi taas kõik ning selle kevade viimase MOBI ürituse saame anda järgmisel nädalal , siis juba Häädemeestes. Kirja pani Pille Pärna

MOBI külas Haaslava inimestel

2011-04-12T11:09:00.003+03:00

Neljapäeva hommikul (07. aprillil) asus Tartumaa Mobi seltskond teele Roiu poole, Roiu päevakeskusesse, et kohtuda sealsete inimestega ja leida vastused nende küsimustele. Seekord olid kaasas juhataja Jane, karjääriinfo spetsialist Livia ja meie meeskonna kõige uuem liige töövahenduskonsultant René. Meie saabudes olid juba esimesed külalised päevakeskusesse kohale jõudnud ning varsti liitus meiega ka Haaslava sotsiaaltöötaja Liivi. Selleks, et valla erinevatest kohtadest oleks võimalikult paljudel inimestel võimalik kohale tulla, tegi valla buss kaks ringi ning hiljem viis inimesed ka koju tagasi. Kokku kogunes kuulajaid ja arutlejaid üle 10ne, mis on tegelikult väga hea tulemus.

Kuulsime, et viimasel ajal on raskemate olude tõttu Haaslava kolmest poest alles jäänud vaid üks. Samas vaatasime ka meie kaasatoodud tööpakkumised üle ning nägime, et ka nende vallas otsitakse töötajat talusse loomi talitama, samuti leppisime kolme naisterahvaga kokku, et nad külastavad Tartus Samelin’i jalatsivabrikut.

Kõige suurema murena tuli siiski välja transpordi probleem. Hoolimata sellest, et Roiu on Tartust autoga sõites umbes 20 minuti kaugusel, on siiski mure, et puudub piisav ühistranspordi ühendus, mille taha jääb tihti ka töö leidmine. Samas on teada, et väga suur hulk Roiu elanikest käib Tartus autoga tööl ning seetõttu arutasime, kas oleks ehk võimalik kombineerida koos käimist. Samuti ajasime juttu ettevõtluse teemadel, sest kui Tartusse on raske tööle käia, tuleb leida uued võimalused oma kodukohas töötamiseks.

Kaks tundi arutlemist möödus ootamatult kiiresti ning juba pidid inimesed hakkama samme seadma bussi peale, mis neid tagasi koju viis. Loodame siis, et vähemalt need kolm naisterahvast saavad tööandjaga kokkuleppele ning leiavad võimaluse tööle asuda.

MOBI käis Valgamaal Hummuli vallas

2011-04-08T12:46:00.005+03:00

6. aprillil oli Töötukassa külas Hummuli vallas Valgamaal. Kuulama ja arutlema olid tulnud Hummuli Vallavalitsusse 15 huvilist. Töötukassat esindasid karjääriinfospetsialist Merike Tõldsepp, Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas, karjäärinõustaja Kati Talja ja teenusekonsultant Hilje Paris, Tööinspektsioonist tööinspektor-jurist Larissa Tihhonova. Sissejuhatuse Hummuli valla arengusuundadest tegi Hummuli valla volikogu esimees Enn Mihailov. Oma ettekandes hr. Mihailov möönas, et tööpuudust saab vähendada läbi väikeste ettevõtete loomisega ning maksusoodustustega peaks kaasaaitama riik. Suuremad tööandjad on OÜ Hummuli Agro -põllumajandus, AS Vallai- rehvitaastamine, Protex Balti AS- õmblus.

Valgamaa osakonna juhataja tutvustas olukorda tööturul ning milliseid tööturuteenuseid osutab töötukassa. Tutvustasime kandideerimisedokumentide vormistamist ja Töötukassa isteenindusportaali.

Infopäeval rääkisid oma kogemusi kaks ettevõtjat, kes on saanud ettevõtluse alustamise toetust Tötukassast. Üks ettevõtja tegeleb saekettide teritamisega. Tal on hea koostöö mitme ettevõttega, kes tema teenust tarbivad ja vajavad. Kuna ettevõtja ise on naisterahvas, siis turundustööd aitas tal alguses teha abikaasa, sest kes ikka julgeks naisterahvale saekette teritada anda. Hetkel on plaanid laiendamisele ja uue täiendava tööpingi ostmiseks.

Teine ettevõtja tutvustas keraamika valdkonda. Tema tegevus on musta keraamika valmistamine päris puuahjus. Keerulisemaks oma ettevõtluses toodi välja raamatupidamine aga õnneks on see võimalik sisse osta. Kuna suur aur ei lähe enam raamatupidamisele, siis jääb rohkem ressurssi mängulisusele ja protsessile värskeks loometööks.

Vald soovis kaasabi juuksuri leidmiseks, kellele oleks välja pakkuda tööruumid. Võtsime info teadmiseks.

Töölepingu vormistamisest rääkis tööinspektor-jurist Larissa Tihhonova, kellele esitati mitmeid küsimusi suulise töölepingu ja mitteametliku töötamise tõestamise kohta.

Kokkuvõttes kõigile üritus meeldis, kuigi natuke kahju, et osalejaid vähevõitu oli. Aitäh Hummuli vallale ja Tööinspektsioonile koostöös meeldiva ja huvitava ürituse korraldamisel!

MOBI kohtus Varbla valla inimestega

2011-04-08T12:24:00.002+03:00

Neljapäeva hommik (07. aprill) oli tõeliselt vihmane ja tuuline, kui teele asusime. Varblasse sõit võttis terve tunni, on see ju meie maakonna üks kaugemaid kante. Eelmise aasta kevadel olime samuti MOBI-ga seal ja siin meenub, et seal oli rekordarv inimesi ja väga soe ja päikesepaisteline ilm.

Sel korral oli meid kuulama tulnud 16 inimest. Kauge kant ja tööd seal tõesti ei ole. Oleme plaanimas seal ka eraldi psühholoogilist nõustamist läbi viia, nõustaja läheks siis ise koha peale. Sel korral olid minuga kaasas karjääriinfospetsialist Terje ja juhtumikorraldaja Helina. Terje andis hea ülevaate õppimisvõimalustest ja tasuta kursustest üle Eesti ja kuidas neid internetist leida ning jagas infolehti.

Jälle taas pakkusid huvi vabatahtlik töö ja võlanõustamine. Üles kerkis tööandjate poolne ära kasutamine, töölepinguid ei tehta ja palka ei maksta . Tuleb tõdeda, ega seal töökohti ei ole ja inimesed hädas.

Kirja pani Pille Pärna

Seekord olime Saarde vallas Kiling-Nõmmel

2011-04-08T12:20:00.002+03:00

Kolmapäevasel päeval (06.aprillil) sai sõidetud Kilingi- Nõmme Saarde vallas, kus meid ootas ees 12 kuulajat. Teemadeks olid kõik need mis Vändraski , oma meeskonda olime kaasa võtnud ka juhtumikorraldaja Eve , et juhul kui vaja juhtumikorraldaja nõustamist koha peal. Ka Saardes oli mureks, et konsultandi juures kord kuus kaugel käia ja miks meie ei võiks nende juurde tulla ja ühe päevaga kõik selle kandi pöördumised ära teha. Huvi pakkus ka vabatahtlik töö ja psühholoogiline nõustamine. Üritus läks taas kindlasti korda! Kirja pani Pille

MOBI käis Vändra vallas

2011-04-08T12:00:00.003+03:00

Selle kevadine MOBI Pärnumaal sai alguse Vändra vallas. Meie meeskonda kuulusid sel korral peale minu veel karjäärinõustaja Silvi ja EURES nõustaja Maie. Meie üllatuseks rahvast aina saabus ja saabus, kokku 26 kuulajat, valdavalt meil registreeritud töötud ning paar inimest, kellel plaan arvele tulla. Minu teemadeks olid arvelolek ja rahalised toetused, teenused ja ITP. Silvi rääkis karjäärinõustamisest, karjääriinfo toast ning võlanõustamisest ja psühholoogilisest nõustamisest jne. Maie sai abiks olla välismaal töötamisega. Kuulajate hulgas oli ka isikuid, kes aktiivselt arvamust avaldasid ja küsisid. Põhi probleemiks ikka kaugele linna käia ja bussipilet kallis. Kindlasti läks meie esimene päev korda ja kuulajad said uutest teenustest ülevaate. Kirja pani Pille Pärna

MOBI käis külas Tartumaal

2011-04-04T12:41:00.004+03:00

Sel kevadel on Tartumaa mobilistel kavas külastada Alatskivi, Puhja, Peipsiääre, Haaslava ja Mäksa valdasid. Seekord soovisime alustada suuremate väljakutsetega, külastades linnakeskusest kaugemal asuvaid valdu, kus töötuse protsent on kõige kõrgem. Oleme valmis üllatusteks!

Alatskivi vald, Kokora külakeskus, 16.märts (osalesid Alar, Liis, Ege ja Maris).

Esimene külastus osutus väga positiivseks MOBI alguseks. Võõrustati meid vastavatud Kokora külakeskuses. Keskuse küttesüsteem ei töötanud veel nõnda nagu tarvis ning ruum oli hirmkülm, kuid see-eest vastuvõtt väga soe. Lisandusid veel kohv, küpsised ja kommid. Nõustamine algas nagu ikka – tööotsijate mõtetega, et tööd ei ole, vallas midagi teha ei ole ja bussid ka ei liigu. Seejärel aga liikus vestlus endale ise töökoha loomisele, välja koorusid ideed, mida saaks ja mida võiks vallas ära teha. Mitte lihtsalt ideed, vaid millel oleks ka praktiline rakendus (pesumaja avamine, suveniiride valmistamine). Valla sotsiaaltöötaja kurtis, et temal ei ole kusagilt võtta inimest, kes teeks ära tööd nagu puude lõhkumine, teede korrashoidmine, võsa lõikamine jne. Siit edasi jõuti arusaamisele, et keegi osalejatest võiks hakata sellelaadseid teenuseid pakkuma. Osalejaid oli kümmekond ning peaaegu igaüks sai välja pakkuda idee, mis talle endale töökoha looks, mis talle ka meeldiks ning mis oleks vallas hädavajalik teenus. Kuigi MOBI ametlik osa oli juba lõppenud, ei kiirustanud keegi lahkuma, vaid elav arutelu väikestes gruppides jätkus. See annab alust loota, et kui me sügisel taas Alatskivile peaks sattuma, siis on endistest töö otsijatest saanud iseendile töö andjad.

Puhja vald, Puhja seltsimaja, 23.märts (osalesid Ragnar, Livia ja Maris)

Erinevalt Alatskivist, kus me nii suurt osalemist ei julenud loota, siis Puhja puhul lootsime rohket osavõttu (eelkõige noorte poolt). Kahjuks piirdus osalejate arv vaid neljaga, kuigi valla töötajad olid teinud suure töö üritusest teavitamise osas. Põhiliselt arutleti töötuse, töökohtade ja valla olukorra üle. Siiski üks osalejatest on juba pikemat aega mõlgutanud oma ettevõtte loomise plaane. Soovime tema ettevõtmisele edu!

Peipsiääre vald, Kolkja rahvamaja, 28.märts (Julia, Liis ja Ragnar)

Seekord jäime viiki: 3 Töötukassa esindajat ja 3 osalejat. Kahjuks valla sotsiaaltöötaja ei saanud kiirete toimetuste tõttu osaleda, kuid peale nõustamise lõppu leidsime ise võimaluse vallamaja külastada. Piirkonna üldiseks probleemiks on see, et ei osata eesti keelt. Valla peamiseks probleemiks on see, et elanikkond on juba pensionieas. Nii ühe kui teise osas on Töötukassal üsna pisikene roll täita. Osalejate vähesuse tõttu saime keskenduda personaalsele nõustamisele. Kuigi kuulajaid oli vähe, oli meie poolt edastatud info neile väga väärtuslik, sest meie teenustest ei teatud kuigi palju.

MOBI kohtus Kõue valla töötutega

2011-04-04T12:23:00.002+03:00

23. märtsil tiirutas MOBI Kõue vallas Harjumaal. Töötukassa poolt oli külalisena kutsutud kohale ka Kõue vallavanem Ott Valdma. Meid kuulama oli seekord tulnud 3 töö-otsijat.

Kohtumise eesmärgiks oli arutleda teemal „Mida saab Eesti Töötukassa teha, et töötud oleksid edukamad töö leidmisel“.

Sissejuhatuse töötukassa tegemistest ja pakutavatest teenustest, mis toetaksid tööle asumist, tegi Siim Sarapuu.

Kuna kohaletulijaid oli nii vähe, siis toimus edasine arutelu ühtses vestlusringis ja käsitleti järgnevaid teemasid:
• aktiivse tööotsimise ja kandideerimise vajalikkus ja meetodid
• kandideerimisdokumentide koostamine ja nende vajalikkus kandideerimistel
• õppimisvõimaluste tutvustamine
• Eesti Töötukassa poolt pakutava koolituse põhimõtete tutvustus (alg- ja täiendõpe).

Peamiste takistavate asjaoludena toodi välja tööandjate nappus piirkonnas, transpordiühendus Tallinnaga ja eelkõige transpordi kallidus. Suurimate tööandjatena toodi välja AS Maru ja Lipuvabrik.

Peale vestlusringi tehti kokkuvõtted Kõue vallavanema Ott Valdmaga.

MOBI käis Padise vallas

2011-04-04T12:00:00.002+03:00

10. märtsil käis MOBI Padise vallas Harjumaal, kuhu seekord oli töötukassa poolt rääkima tulnud sotsiaalnõunik Reet Velberg ja vallavanem Leemet Vaikmaa.Kuulama ja kaasa mõtlema oli tulnud 12 tööotsijat.

Seekord oli kohtumise eesmärgiks arutleda teemal „Mida saab Eesti Töötukassa teha, et töötud oleksid edukamad töö leidmisel“.

Tegevus toimus kolmes osas: Siim Sarapuu esinemine, siis tegime töötube, kus oli vestlusring ja koostöö harjutused (koos töö-otsijatega karjäärispetsialistide vedamisel) ja lõpuks tegime kokkuvõtteid.

Siim keskendus oma ettekandes tööturu olukorra tutvustamisele ja töötukassa ootuste sõnastamisele. Ta esitas oma nägemuse ja tegi omapoolseid ettepanekuid edukamaks töö-otsimiseks valla elanikele.
Kohaletulnud töö-otsijatest moodustasime kaks töötuba, mille eesmärgiks oli nendepoolsete ootuste kuulamine ja kaardistamine.

Inimesed olid aktiivsed ja tõid välja mitmeid probleeme, millest enamusele pakuti ka lahendusvõimalusi.

- Soov leida töö ca 30 km raadiuses, sest kaugemale tööle jõudmist takistab sobiva ühistranspordi puudumine. Ettepanek oli kaaluda varahommikul vallasisese bussiliini avamist, mis sõidutaks inimesed raudteejaamani. Kaudsem lahendus oleks ka palkade suurenemine, mis võimaldaks kasutada isiklikku autot.

- Töötukassa ja valla tihedam koostöö lähipiirkonna tööandjatega: et oleks rohkem infot milliste oskuste ja omadustega inimesed otsivad tööd, mida neile oleks vaja juurde õpetada jms; ka sellelt ürituselt oodati tööandjate osalemist.

- Tööotsijatele vajalike teenuste kättesaadavus võimalikult lähedal. Kõlama jäi protest Keila büroo sulgemise vastu. Tööklubidelt oodatakse väga erinevaid tegevusi: ka üldoskusi arendavaid koolitusi (keeled, arvuti, ettevõtlus, suhtlemine, juhtimine jms)

- Huvitav oli ettepanek, et vald võiks arendada koostööd Soome jm sõprusvaldadega ka tööturu teemadel: keelepraktika, tööpraktika, ametiühingu alane koolitus.

Kokkuvõtvas osas edastasime töötoas sõnastatud ootused ja ettepanekud valla esindajatele. Mõnede töö-otsijate puhul planeerisime ka järgmised tööturuteenused, mida need inimesed saaksid järgmisena kasutada, et olla konkurentsivõimelisemad tööturul.

MOBI käis Karula vallas

2011-03-21T09:01:00.006+02:00

17. märtsil oli Töötukassa külas Karula vallas Valgamaal. Kuulama ja arutlema olid tulnud Lüllemäe Kultuurimajja 17 huvilist.
Töötukassa kaasas seekord tööinspektsiooni juristi Larissa Tihhonova, et selgitada töölepingu vormistamist, mida tuleks kindlasti silmaspidada ja millega arvestada.

Sissejuhatuse Karula valla arengusuundadest tegi Karula vallavanem Rain Ruusa.
Saime teada, et Karula valla inimesed töötavad põhiliselt transpordi- ja ehitussektoris ja teenindus- ja puidutööstuses. Noored on tööle läinud väljaspoole valda isegi kuni Tallinna Lennujaama välja. Põllumajanduses on kõige rohkem registreerituid ettevõtteid, kus töötavad perefirmad. Kaagjärves tegutseb teraviljakasvatus ja Lüllemäel loomakasvatus. Abi saadakse projektidest, sh ka töötukassast saadud ettevõtlustoetustoetustest.

Tööturuolukorra tutvustamisel tekkis kuulajaskonnast küsimus, et kuidas saada lahti pikaajalise töötuse staatusest.

Tunti huvi, kas vallal on õigus sundida avalikele tööle sunniviisiliselt?

Karjääriinfospetsialist Merike tutvustas Töötukassa iseteenindusportaali ja selgitati üle, kus on võimalik kasutada internetti, kui kodus võimalus puudub.

Tööinspektsiooni juristilt saadud info oli huvitav ja tekitas küsimusi 2 kuud ilma töölepinguta töötamisest, töölepingu tingimustest, ületunnitööst, SMS-ga töölepingu lõpetamisest jne...Sooviti täpsustada, millistel töödel peab tööandja tööriietuse tagama.

Ettevõtlusetoetuse taotlemisest ja iseendale tööandjaks olemisest rääkis osakonna juhataja Merike Metsavas., mida kinnitas ettevõtja, kes taotles stardiraja haljastuse valdkonnas. Ta väitis, et alguses oli raske kuid nüüd on ta väga rahul ja ei kujuta enam ette, et peaks õmbleja ametit pidama kuni pensionini jäämiseni. Nüüd tahab koguaeg juurde õppida ja innustab teisi aktiivselt tegutsema.

Lõpus oli võimalus nööbist kinni võtta ja küsida, kes ei julenud rahva ees seda teha ja registreeriti karjäärinõustamisele.
Aitäh Karula vallale rahvale kaasalöömast huvitaval üritusel!

MOBI käis Puka vallas

2011-03-16T09:22:00.005+02:00

15. märtsil oli Töötukassa külas Puka vallas Valgamaal. Kuulama ja arutlema olid tulnud Puka Rahvamajja 26 huvilist. Meeldiv oli, et Puka Gümnaasiumi noored tulid ka kuulama ja infot saama tööturuolukorrast ning töötukassa võimalustest.

Töötukassat esindasid karjääriinfospetsialist Merike Tõldsepp, Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas, karjäärinõustaja Kati Talja ja teenusekonsultant Hile Paris.

Sissejuhatuse Puka valla arengusuundadest tegi Puka vallavanem Heikki Kadaja. Vallavanemale esitati küsimusi ka teede hoolduse ja liivatamise kohta.

Valgamaa osakonna juhataja tutvustas olukorda tööturul ning milliseid tööturuteenuseid osutab töötukassa. Arutleti koolituskaardi võimalusest ja teenustest, mis aitavad puuetega inimesi tööle.

Edasi karjääriinfospetsialist Merike Tõldsepp palus kõigil mõelda teemal- „ Milles ma olen väga hea“. Meie seltskonnas oli väga häid traktoriste, põllumehi, vanaemasid, kuulajaid, käsitöölisi, analüüsijaid. Oli ka esindatud väga hea pessimist ja ka need, kes ei osanud kohe välja tuua enda kiitmist.

Merike jätkas kandideerimisedokumentide vormistamise teemadel ja Töötukassa iseteenindusportaali tutvustamisega.

Huvi pakkus ettevõtlusetoetuse taotlemine ja iseendale tööandjaks olemine. Meie seltskonnas oli ettevõtja, kes kaks aastat tagasi taotles töötukassast ettevõtluse alustamise toetust ning tegeleb küttepuude tootmisega. Ta räkkis oma kogemustest ja julgustas üritama ettevõtjaks hakkama, kellel selline mõte eos on.

Kokkuvõttes jõuti järeldusele, et samalaadseid ümarlaudu ja üritusi võiks tihedamalt olla, et saaks erinevatel teemadel kaasa mõelda ja reaalselt konkreetselt midagi koos ära teha.

Aitäh Puka vallale koostöös meeldiva ja huvitava ürituse korraldamisel!

Töömess Rae vallas Jüris, 02.03.2011

2011-03-04T12:46:00.006+02:00

Töömessi eesmärgiks oli viia kokku Rae valla tööotsijad ja tööpakkujad ning anda teada, kuidas Töötukassa ja vald saavad siinsetele tööotsijatele abiks olla.

Töötukassa meeskond

Töötukassa tegemistest rääkis Tallinna ja Harjumaa osakonna juhtivkonsultant Ruth Laos. Viisime läbi kaks töötuba: "Kuidas otsida tööd", mida juhtis Marja Saarma ja "Kuidas käituda töövestlusel", kus andis nõu Küllike Arend. Tööandjate konsultandid Ivi Aluoja ja Kerli Kaljuvee-Viet andsid infot nii tööotsijatele kui tööandjatele, neid jätkus kõikjale.

Töötoa läbiviija Küllike Arend

Kohale tuli 7 tööandjat: Trafotek OÜ, G4S, Jüri Õmblusvabrik, CUTform OÜ, ABB AS ja Kalev Chocolate Factory AS. Ise kohale tulla ei saanud, kuid enda tööpakkumised saatsid Nefab Packaging OÜ ja Express Post. Koos töötukassa vahendada olevate avalike tööpakkumistega Rae vallas saime kokku ca 100 tööpakkumist. Tööotsijaid tuli kohale 44 – seega oli igale inimesele pakkuda veidi üle kahe töökoha :).

Jüri Õmblusvabrik leidis endale kolmest otsitavast õmblejast ühe ja ilmselt ka tehnilise kontrolli inimese. Õmbleja tööd läheb juba täna vaatama Jüri elanik Agnes Kallit. Direktor Valev Lillipuu oli õnnelik, et tööandjate konsultant Ivi oli käinud talle rääkimas meie teenustest ja hiljem arutavad nad, et ehk saab rakendada ka palgatoetuse teenust.

G4S värbamisosakonna juhataja Gerly Tuisu sõnul leidsid nad kaks kindlat läbitulijat, kellega hakkavad täpsemalt tööst rääkima. Neli messil osalejat lubasid G4S-i info edastada enda sugulastele ja sõpradele.

Tööandja - G4S

CUTform oli väga populaarne tööandja, esindaja Lea Tigalane rääkis, et tema andis kümnele inimesele enda kontaktid, kuhu saata CV ja kellega hakatakse edasi läbi rääkima.

ABB-st oli messil värbaja Rutt Sardis koos kolleegiga. Nad rääkisid, et leidsid endale messilt andmeadministraatori. Küll aga oli ABB murelik, et ei leia tööjõuturult insenere. Erinevatele ametikohtadele kandideerimiseks paluti ühendust võtta samuti kümnekonnal inimesel.

Volvot esindanud assistent Kadri Arraste ütles, et nende laua juures käis kolm inimest. Ühel noormehel soovitasid Volvo inimesed autotehnikat õppima minna ja üks lubas saata enda CV. Kuid Volvo on samuti hädas sellega, et pole tööle võtta nö valmis tehnikainimesi. Praegugi olid nad pannud silma peale kahele noormehele Tartust, kes hakkavad ametikoolis õppimise kõrval neil töötama. Vähetähtis pole ka see, et Volvo töötaja motivatsioonipakett on lausa aukartustäratavalt mahukas.

Ka Kalev ei leidnud endale messilt kohe sobivat töötajat – nad otsivad pakkemasina operaator-seadistajat. Personalispetsialist Mare Luisk ütles, et inimesed käisid küsimas pigem lihtsamat tööd. Nende tehase tehnoloogia areng aga vähendab pidevalt lihttöö osakaalu. Mare käis ise ka teiste tööandjate juures, otsimas tööd enda juurest vabanevatele töötajatele.

Vaieldamatult suurimat huvi tunti Trafoteki vastu. Oli nendel ju ka kõige rohkem tööpakkumisi – otsiti 15 tootmistöölist, kelle väljaõpe toimub kohapeal. Personalijuht Riin Anton näitas mulle päeva lõpuks pakki, kus oli 21 personaliankeeti-sooviavaldust.

Pilguheit messisaali

Usun, et seekordne mess läks igati korda ning lõpetuseks väike kokkuvõte osalejate tagasisidelehtedelt selle kohta, mis meeldis kõige enam:
* rõõmsad pakkumised
* lahke vastuvõtt
* hea eesmärk, sõbralik keskkond
* meeldisid väga toredad tööpakkujad
* intervjuukorras ettevõtete tutvustused. Meeldis taaskohtumine karjäärinõustaja Küllikesega * võimalus saada tööpakkumiste infot otse tööandjatelt
* korralduse vorm, ruumid, atmosfäär
* väga hästi ning inforikkalt korraldatud üritus. Konkreetne teave tööpakkujailt, meeldiv selgitus jne.
* töökohtade tutvustused. Trafotek.
* meeldis see, et kõik arutati ilusti läbi punkt-punkti haaval
* tööintervjuud, sain kommi
* täiuslik tutvustus, rohkem ei oska tahtagi. Sain vajalikku infot.
* töötuba – töövestlusest
* soe vastuvõtt ja väga põhjalik tööotsingute tutvustus. Inimlikkus ja täielik mõistmine
* tööpakkujaid oli erinevaid ja pakkumisi ka. Töötoad.

Muljeid jagas Tiiu Vilms

22. veebruaril Nissis

2011-03-01T12:13:00.004+02:00

22. veebruaril kohtusime Nissi valla töötute ja tööotsijatega Turba kultuurimajas.

Töötukassat esindasid koondamistele reageerimise regionaalse meeskonna juht Tiiu Vilms, Tondi büroo juhataja Inna Kask, karjäärinõustaja Jelena Budarina ja karjääriinfo spetsialist Katrin Künnapuu.

Taas arutlesime selle üle, mida saab Eesti Töötukassa teha, et töötud oleksid töö leidmisel edukamad.

Kohale oli tulnud 27 Nissi valla töötut ja tööotsijat, enamik neist pikaajalised töötud, kes on otsinud peamiselt oskus- ja lihttööd omas vallas ja ümberkaudsetes maakondades.

Sissejuhatuse Töötukassa tegemistest ja uuendustest tegi Tiiu Vilms. Nissi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esinaine Evi Vendla tegi kokkuvõtte sotsiaaltöö olukorrast Nissi vallas ja ergutas töötuid tegutsema ja üksteist toetama ning kandma isiklikku vastutust oma tegude ja mittetegutsemise eest.

Pildil on Nissi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Evi Vendla

Seejärel jätkus kohtumine kahes vestlusringis, mida juhtisid Jelena Budarina ja Tiiu Vilms ning Inna Kask ja Katrin Künnapuu. Rühmatööde abil kogusime arvamusi
tööle saamist takistavatest asjaoludest ning sellest, millised on klientide ootused ja ettepanekud Eesti Töötukassale ja kohalikule omavalitsusele.

Töötukassa esindajad

Esile toodi töökohtade puudumine elukoha lähedal, millest tuleneb takistava asjaoluna võimaliku saadava palga ja transpordi maksumuse vahekord - st kaugel tööl käimine ei tasu pakutava töötasu eest ära. Samuti räägiti tööandjate kõrgendatud nõudmistest lihttööde ametikohtadele, piiranguid seavad tööotsimisele ka interneti kasutamise piiratud võimalused ja oskused enda jaoks tarvilikku teavet leida. Paljud sooviksid saada täiend- ja ümberõpet, soovitavalt oma valla piires, et tõsta oma konkurentsivõimet tööturul ja kasutada tööta olemise aega ratsionaalselt enda harimiseks. Vestluse käigus tutvustati klientidele mitmeid töötukassa pakutavaid teenuseid ja seletati lahti ka vabatahtliku töö olemus ja võimalused.

Vestlusringis osalejad

Vaba ja mõnusalt laheda arutelu käigus tehti ettepanekuid nii töötukassale kui ka kohalikule omavalitsusele.

Eesti Töötukassalt oodatakse:
• tööotsingute alaste teadmiste arendamiseks kohapeal tööotsingute töötubade ja tööharjutuse läbiviimist
• sotsiaalse suhtluse elavdamiseks ja tööotsimise motivatsiooni tõstmiseks läbi viia vallas tööklubisid
• tööandjatega koostöö arendadamist, et viia kuulutustes kandidaatidele esitatavad nõuded kooskõlla tegeliku vajadusega ametikohal
• vajadus erinevate grupinõustamise järele (ettevõtjaks või mitte)
• tunti huvi, miks on suletud Keila ja Maardu bürood ja tõdeti vajadust avada taas büroo Keilas
• tuli välja vajadus arvuti algõppe järele. Seda võiks pakkuda nii Töötukassa kui vald.

Kohalikult omavalitsuselt:
• transpordi rahalist toetamist Turba ja lähipiirkondade vahel
• koostööd kohalike tööandjatega (et töötajatena eelistataks kohalikke elanikke)
• tasuta interneti kasutamise võimalust
• valla vahendust heakorratööde tegemiseks (raietööd, niitmine jms)

Töötute ettepanekud edastati ja arutati läbi kohaliku omavalitsuse esindajatega.
Positiivse asjaoluna tuleb seejuures välja tuua kohaliku omavalitsuse esindajate kõrge motivatsioon koostööle ja soov muuta oma valla elanike elu paremaks.

Lühikokkuvõte sellest, mis meeldis osalejatele kohtumise juures kõige enam:
* lektorite ettekanded ning olulisem on see, et tuldi kohale
* sõbralik õhkkond, elav suhtlusringkond, uut infot
* meeldis tööõpetuse toa (tööharjutus?) ja arvuti algõpetuse sisse toomine
* oli osalejaid, kellel selge siht silma ees, teab, kuidas edasi elada
* sain töötukassa teenustest rohkem teada
* hea info
* tuli uusi ja huvitavaid mõtteid
* meeldis see, et ei naeruvääristatud küsimusi, mis tulid vestlusringis
* koolitajad
* vestlus
* sisuliste küsimusteni jõuti!
* et võis vabalt küsida ja vastati kannatlikult, põhjalikult. On tahe aidata
* meeldis, et selline üritus üldse toimus, et kergitati asjal natuke kaant
* päris hea vestlus
* sõbralikud inimesed
* avardasin silmaringi
* sain natuke targemaks, silmaring avanes
* konsultantide jutt oli asjalik ja sõbralik
* saime teada arvutikursuste kohta
* sai suhelda ja teavet
* normaalne

Muljeid jagasid Katrin Künnapuu ja Tiiu Vilms

21. veebruaril Vasalemmas

2011-03-01T12:01:00.002+02:00

21.veebruaril kohtusime Vasalemma valla töötutega. Töötukassat esindasid teenuste juhtivkonsultant Ruth Laos, Tondi büroo juhataja Inna Kask, Tondi büroo karjäärinõustaja Jelena Budarina ja karjääriinfospetsialist Katrin Künnapuu.

Kohtumise eesmärgiks oli arutleda vabas õhkkonnas seeüle, mida saab Eesti Töötukassa selleks teha, et tööotsijad oleksd töö leidmisel edukamad. Kohale tuli 23 Vasalemma valla inimest, enamik neist pikaajalised töötud ja emakeelena vene keelt kõnelevad inimesed, kes otsivad lihttööd peamiselt tootmise või teeninduse valdkonnas.

Sissejuhatuse töötukassa tegemistest ja lähiaegade uuendustest tegi Ruth Laos. Pärast seda moodustati kohaletulnuist kaks töögruppi, mida juhtisid Jelena Budarina ja Inna Kask (venekeelne grupp) ning Ruth Laos ja Katrin Künnapuu (eestikeelne grupp). Rühmatööde eesmärk oli kuulda, mis inimeste endi arvates töölesaamist takistab, millised on nende ootused ja ettepanekud töötukassale ja kohalikule omavalitsusele.

Suurima töölesaamist takistava tegurina toodi esile transpordiprobleem, seejuures on probleemiks nii transpordi kõrge hind kui ka töölkäimiseks sobimatud sõiduajad. Samuti tulid jutuks tööandjate kõrgendatud nõudmised lihttööde ametikohtadele, ebarahuldavad interneti kasutamise võimalused ja teadmised, eesti keele õppimiseks vajalike võimaluste puudumine.

Vaba ja emotsionaalse arutelu kõigus tegid kliendid ettepanekuid nii töötukassale kui ka kohalikule omavalitsusele.

Eesti Töötukassalt oodatakse:
• tööotsingutealaste teadmiste arendamiseks kohapeal läbiviidavaid tööotsingute töötubasid ja tööharjutuse teenust
• sotsiaalse suhtluse elavdamiseks ja tööotsimise motivatsiooni tõstmiseks vallas tööklubide läbiviimist
• tööandjatega koostöö arendadamist, et viia kuulutustes kandidaatidele esitatavad nõuded kooskõlla tegeliku vajadusega ametikohal
• tunti huvi, miks on suletud Keila ja Maardu bürood ja tõdeti vajadust avada taas Eesti Töötukassa büroo Keilas.

Kohalikult omavalitsuselt oodatakse:
• transpordi rahalist toetamist ja koordineerimist Tallinna ja Vasalemma valla vahel
• koostööd kohalike tööandjatega (et töötajatena eelistataks kohalikke elanikke)
• koostöö Eesti Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega (eesti keele oskuse tasemeeksamite sooritamiseks vajalik konsultatsioon)
• tasuta interneti kasutamise võimalus ja kättesaadavus.

Töötute ettepanekud edastati ja arutati läbi kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialist Annely Küünarpuuga.

Kuna paljud kohalolijad olid sunnitud lahkuma täpselt ja ajaliselt, et jõuda bussi peale ja emotsioonid tõusid arutelu käigus väga kõrgele, ei jõudnud seekord kohapeal täita tagasiside lehti. Palusime need sotsiaaltöö peaspetsialistil kohalolnuile hiljem jagada tulemused meile edastada.

Kirja pani Katrin Künnapuu

Töömess Rae kultuurikeskuses 2. märtsil

2011-02-22T16:00:00.000+02:00

2. märtsil algusega kell 14.00 korraldab Eesti Töötukassa koostöös Rae vallaga töömessi, kus kohtuvad tööotsijad ja tööandjad. Mess toimub Rae kultuurikeskuses (Aruküla tee 9, Jüri).

Päeva sissejuhatuseks tutvustab töötukassa tööotsijatele ja tööandjatele suunatud tegevusi, valla esindaja räägib kohalikust ettevõtluskeskkonnast.

Praeguseks on töömessil osalemisest teada andnud kaheksa tööandjat:

* OÜ Trafotek - soovib värvata 15 tootmistöölist
* G4S - otsib turvatöötajaid erinevatele objektidele
* Jüri Õmblusvabrik - soovib värvata 3 õmblejat
* Nefab Packaging OÜ - otsib autojuht-tõstukijuhti ja ca 10 tootmistöölist
* CUTform OÜ - soovib palgata metallitootmistöölisi (laserlõikus, painutamine, CNC treimine, CNC freesimine, MIG-keevitus, TIG-keevitus)
* Volvo Estonia OÜ - pakub tööd elektrik-diagnostikule ja tehnikule
* ABB AS - otsib elektrik-mehhaanikut, süsteemiarenduse inseneri, mehhaanikainseneri ja montööri.

Messil osalevate tööandjate nimekiri ei ole lõplik, loodame, et neid lisandub veelgi.

Tööotsijatele toimub messi raames kaks töötuba-vestlusringi. Esimeses, tööotsingu töötoas, räägitakse, kust leida töö otsimiseks vajalikku infot ning koostada edukaks kandideerimiseks tarvilikke dokumente. Teises töötoas tuleb juttu töövestlusest: kuidas selleks valmistuda, kuidas end tutvustada ja millega silma paista.

Ootame kõiki kuulama-vaatama ja kaasa mõtlema!

MOBI Nissi vallas Turbas, 22.02

2011-02-21T12:01:00.002+02:00

Mobiilse nõustamise üritus Nissi vallas toimub 22. veebruaril algusega kell 10.00 Turba kultuurimajas, Lehetu tee 12, Turba.

Räägime töötukassa tegevustest, Nissi valla plaanidest ja arutame üheskoos, millised tööturuteenused on Nissi vallas kõige vajalikumad.

Bussid väljuvad Turba suunas:
9.30 Nissi kaupluse juurest
9.40 Nurme
9.45 Lehetu
9.50 Turba.

Tagasi läheb buss orienteeruvalt kell 12.30.

Olete oodatud!

Loksa MOBI kokkuvõte ja pildid

2011-02-21T11:25:00.007+02:00

Tallinna ja Harjumaa osakond teeb 2011.a. MOBI avalöögi 9.veebruaril Loksal. Seekord seame eesmärgiks kohtumisel tööotsijatega selgitada välja nende konkreetsed vajadused meie teenuste järele. Ikka selleks, et nad oleksid edukamad kandideerijad ja töölesaajad.

Alustasime Loksa linnaga ettevalmistustöid juba eelmise aasta lõpus. Abilinnapea Hilleri Treisalt valmistas kohtumispaigaks ette Loksa endise Vene Gümnaasiumi.
Ligi aasta tagasi koondas sealne suur ja hea tööandja Loksa Laevatehas mitusada töötajat - 2010.a. lõpus oli töötute arv Loksal 278.

9. veebruaril koguneb saali 38 tööotsijat. Paljud on tuttavad endised Laevatehase töötajad. Inimesi erutavad eelkõige kaks päevakajalist küsimust: miks pole Loksal töötukassa vastuvõttu ja miks suletakse viimanegi pangakontor? Töötukassa teeninduspunkti kohta vastab Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu: "Maardu büroo suleti 2010.a. lõpus ja seoses sellega lõpetas tegevuse ka väike teenindusbüroo Loksal. Töötukassa soov on tagada tõhusam toetus töötutele eesmärgiga neid tööle aidata, kuid väikesed klienditeenindused seda eesmärki ei täida. Avasime 03.01.2011 Tallinnas lisaks senisele Tõnismäe büroole kaks uut bürood – Tähesaju tänaval ja Tondil, Pärnu maanteel. Uutes büroodes on võimalik tagada kvaliteetsem ja mitmekülgsem tugi töötute tööleaitamisel, sh võimalus osaleda erinevatel töötukassa poolt pakutavatel infotundidel, grupinõustamistel ja tööotsingu töötoas, milliseid võimalusi Maardu büroos ei olnud."
Pangakontori sulgemise küsimust on kajastatud Loksa kohalikes infokanalites. Loksa linnavolikogu esimehe Rein Heina sõnul on linn pidanud ja pidamas läbirääkimisi antud küsimuses.

Kokkusaamist alustab Siim Sarapuu, kes räägib, mis on töötukassa ülesanded: tööandja otsib vastavate teadmiste, oskuste ja hoiakutega töötajat ning töötukassa leiab need meie klientide hulgast. Kui potentsiaalsel töötajal pole vastavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid, siis töötukassa aitab neid omandada ja muuta.

Rein Heina annab lühikese ülevaate tehtust: Laevatehas on loonud töökohti, kuid edasine areng sõltub välistellimustest, linn korraldas töötutele eesti keele kursused, otsitakse ja peetakse läbirääkimisi investoritega, algamas on vee- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimistööd.

Seejärel jagunetakse gruppidesse. Moodustame kolm venekeelset ja ühe eestikeelse grupi. Vestlusringe juhivad Irina Ronk, Marina Donova, Anna Tšerepanova ning Küllike Arend koos Külli Post’iga.

Ümarlaudade teemaks on "Mida saab töötukassa teha, et sina oleksid edukam tööleidja?". Kõigepealt selgitatakse välja, mis takistab töölesaamist. Märkimisväärne hulk inimesi sooviks töötada Loksal, kuid siin tööd pakkuda pole. Kodust kaugemal tööl käimine nõuab rohkem raha ja vahetustega töötamisel on ühistranspordiprobleem. Päris mitmed inimesed toovad probleemina välja eesti keele oskuse puudumise. Jutuks tuleb ka nõutavate oskuste puudumine või nende aegumine, paaril inimesel puudub ka töökogemus.

Kuidas saab töötukassa aidata? Oodatakse ja soovitakse osaleda tööotsingu töötoas, psühholoogilisel nõustamisel, tööklubides, tööharjutusel, karjäärinõustamisel grupis, eesti keele ja arvutiõppe kursustel.

Lõpetuseks mõned osalejate arvamused. Küsimusele "Mis meeldis kõige enam?" vastasid osalejad:
* konsultandi sõbralikkus, kõikide küsimuste selgitamine * et osutatakse abi * huvitav ja sisukas päev * arutelu töö otsimise üle * õige ja oskuslik konsulteerimine, erinevate töötamisvõimaluste arutelu * grupitöö * heatahtlik suhtumine, individuaalne lähenemine
* päeva organiseerimine, töö gruppides. Suur tänu konsultandile MARINA DONOVALE! Aitäh kohtumise organiseerijatele! * mulle meeldis väga, kuidas 1.grupi vestlusringi juhtinud IRINA RONK lähenes igale osalejale personaalselt * sõbralik õhkkond, konsultant suhtles iga inimesega individuaalsel tasemel * töötuse küsimuse laiendatud informatsioon * püüd abistada ja selgitada töötute ees seisvaid ülesandeid * töö väikestes gruppides, konsultandi tähelepanelik suhtumine ja kannatlik selgitamine * et Töötukassa sõitis kohale * sain uut vajalikku infot * sain palju uut ja vajalikku informatsiooni * sain uut informatsiooni ja mõningast lootust * sain vajalikku informatsiooni, meeldis kogu ürituse läbiviimine * meeldis, et sain rohkem infot võimalustest, kuidas tõsta enda konkurentsivõimet tööjõuturul * enam-vähem kõik * tegus õhkkond * väga sõbralik ja asjalik nõustajate suhtumine osalejatesse * mulle meeldis, kuidas töötukassa töötajad rääkisid, mida teha, et saada tööd.

Kirja pani Tiiu Vilms

2011. aasta esimene MOBI kohtub tööotsijatega Loksal

2011-02-02T14:53:00.000+02:00

Kolmapäeval, 9. veebruaril kell 11.00 kohtub töötukassa MOBI raames Loksa tööotsijatega. Kohtumise eesmärk on selgitada ühistes vestlusringides välja, milliseid tööturuteenuseid just Loksa linna tööotsijad vajaksid ja kuidas saaks vajalikke teenuseid koostöös Loksa linnaga osutada. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötuna arvel ligi 300 Loksa elanikku.

Kohtumine algab lühikese töötukassa tegevuste tutvustusega, millele järgneb Loksa linna tööotsijatele suunatud tegevuste tutvustus. Arutelu läheb edasi ümarlaudades: osalejatest moodustatakse grupid, kus räägitakse sellest, milliseid tööturuteenuseid oleks grupis osalejate nägemuses tarvis ning millised oleksid nende teenuste osutamise võimalused Loksal.
Pärast vestlusringe tehakse räägitust kokkuvõtted ning päev jätkub töötukassa ja Loksa linna esindajate omavahelise aruteluga, leppimaks kokku konkreetsete teenuste rakendamises Loksal. Nii ettekanded kui vestlusringid toimuvad paralleelselt eesti ja vene keeles.

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema 9. veebruaril kell 11.00 aadressil Posti 27, Loksa (endine Loksa Vene Gümnaasium).

Tagasivaade MOBI-le Türi vallas

2010-11-30T11:34:00.003+02:00

Kevadel toimunud mobiilse nõustamise jätkuna sõitsime sügisel töötukassa spetsialistidega ringsõidule Lõuna-Järvamaa suurimasse omavalitsusse Türi valda. Ettevalmistused läksid väga kiiresti ja sujuvalt. Ei tea, kas olid rohkem abiks kevadised kogemused või Türi valla sotsiaaltöötajad, kuid ürituse eelinfo oli huvitavaks tehtud ja osalejaid oli tublisti enam kui Põhja- Järvamaa valdades.

15. novembril oli Oisu Rahvamajja kogunenud üle 20 inimese. Türi valla sotsiaalosakonna juhataja Peeter Kruusement oli ise valla kaugema nurga inimestega kohtuma saabunud. Peale soojade saiade pakkus ta kohalolijatele ka värskemaid uudiseid vallamajas toimuvast. Andis nõu ja soovitusi, kuidas oma keerulises igapäevaelus toime tulla ning mis võimalused on selles osas vallal pakkuda. Töötukassa poolt antavad selgitused, nõuanded, juhised ja võimalused aitasid inimestel mõtteid liigutada ja andsid lootust, et elujärg enam hullemaks ehk ei lähe. Endise väga jõuka kolhoosi piirkonnas elavad inimesed olid suhteliselt positiivsed. Olukorra paremaks muutumise lootus ei ole kadunud.

Järgmisel päeval veelgi kaugemale perifeeriasse suundudes ootas meid ees sarnane suhtumine. Valla teeninduspunktis, kus oli hunnikute viisi sotsiaalabi toiduainete pakke, oli kohal hulgaliselt inimesi, kahekümne ligi. Samuti oli kohal Peeter Kruusement vallakeskusest, ikka koos suupoolisega. Kuid kaugema nurga inimeste meeleolud olid tumedamad. Info, mida töötukassa vahendas, oli pikaajalistele töötutele suures osas tuttav. Võimalused, mida äsja töötuks jäänud saavad kasutada, neid inimesi enam ei aita. Põllumajandus on lagunenud, ettevõtteid ega ettevõtjaid piirkonnas ei ole, transport on halb, väljavaated töö leidmiseks on nullilähedased. Lootusetuse tunne süveneb ja haarab ka neid, kes on tulnud nõu andma. Aga kestma jäi arusaam, et kui inimese oma peas selgust ei teki, siis käed-jalad liikuma ei hakka. Kui korrutada lootusetust olukorrast ja ületamatutest raskustest ning otsida oma seisundis süüdlasi mujalt, siis asjad paigast ei nihku. Ja nii jääbki.

MOBI ringsõidu viimaseks peatuskohaks oli 17. novembril Türi. Töötud olid kutsutud lausa suurvalla volikogu saali. Kahjuks kasutasid sellist võimalust, saadikute töökohal istuda, vähesed, vaid neli inimest. Põhjused said kohe selgeks. Töötute mentor oli sattunud haiglasse ja samal ajal oli avatud supiköök ja saun. Võib-olla oleksime pidanud inimestega kokkusaamiseks valima teise koha. Kohalolijatel olid küsimused ja mured, mida töötukassa spetsilaistidega jagada. Karjääriinfospetsialist pidi nõustama olukorras, kus töölesaamist raskendavaks asjaoluks on kogunenud võlad, milles inimene ise ei ole selgusele jõudnud.

MOBI kokkuvõtteks Türi vallas jäi tunne, et üritus ei luhtunud ja oli vajalik. Huvilisi, osalejaid, teabe vajajaid oli palju. Omapoolse korraldamise, teavitamise ja kokkukutsumisega tegelevad valla sotsiaaltöötajad ja mentorid said oma ülesandega väga hästi hakkama. Koostöö tulemusel toimunud teavitusel osales kokku 46 inimest. Avalike teenuste kättesaadavuse kaardil paiknevad valged laigud Türi vallas said täidetud kontaktidega.

Muljetas Eha Tasang

MOBI Harjumaal, 3.11 Keila

2010-11-16T16:31:00.002+02:00

Keila linnapea Tanel Mõistus on väga huvitatud ja koostöövalmis MOBI-ürituse korraldamisest Keilas. Ta kutsub kaasa ka Keila valla.

Keila Kultuurkeskuse saal on täis tooliridu ja laudu osalejatele. Tundub, et rohkem ei mahu. Kui aga osalejaid saab kirja 143, siis selleks ajaks on toodud tooliridu juurde ja mõned kuulavad lausa püsti seistes.

Tööandjatest saabub kõige esimesena kohale PKC Eesti AS, järgnevad Bestnet AS ja Maxima Eesti AS. Kõikidel on pakkuda reaalseid töökohti.

Töötukassa poolt esineb Siim Sarapuu. Linnapea Tanel Mõistus edastab enda sõnumi. Valla poolt saab sõna volikogu liige Aimar Altosaar. Keila Avatud Noortekeskus tutvustab, mida nendel on noortele pakkuda. Demis Voss räägib HEAK’i tegemistest ja võimalustest.

Seekord teeb Marja Saarma individuaalset nõustamist ja Eva Rebas viib läbi karjäärinõustamise grupis.

Tööandjate konsultant Indrek Nõu nõustab tööandjaid.

Tööotsijate positiivne tagasiside:
Meeldis Siim Sarapuu ettekanne, mis oli väga ülevaatlik ja selge sõnastusega. Tööandjate ettekanded olid samuti head. Meeldis ka karjäärinõustamise töötuba, sai palju häid soovitusi CV ja motivatsioonikirja koostamiseks,

Võin öelda - jäin rahule. Kohalikke tööandjaid oli kohal, neid võiks ka rohkem olla.

Asjalik

Meeldis ladus ja sujuv organiseerimine Töötukassa poolt. Selge ja eluline oli Keila valla esineja sõnavõtt. Siinkohal kiitus Maxima esindajatele.

Töötutele tehti tugev positiivne süst.

Meeldis, kuidas esinejad püüdsid ikkagi positiivsust sisendada. Sarapuu rõhutas seda eriti. Meeldis, et tööpakkujaid oli ka kohale tulnud.

Väikse ajaga adekvaatne info.

Mõistlikud, kompaktsed sõnavõtud.

Üldosa kuulatav.

Korraldus oli hea ja arusaadav, ladus. Meeldis Keila valla esindaja hr Altosaare optimistlik esitlus Klooga-Ranna arengust.

Kirja pani Tiiu Vilms.

MOBI Harjumaal, 2.11. Maardu

2010-11-16T16:29:00.003+02:00

Maardu Linnavalitsus eesotsas abilinnapea Nikolai Vojeikiniga on olnud kogu ürituse ettevalmistusel ja läbiviimisel aktiivne ja toetav partner. Minu vahetu koostööpartner on Linnavalitsuse linnakantselei peaspetsialist Inna Bondarenko.
Kallavere kooli suurde võimlasse on valmis pandud kümned tooliread. Kooli direktor nõuab, et kõik osalejad paneksid jalga sinised kilesussid, et me ei kahjustaks võimla põrandat. Sahistame rõõmsalt sinistes sussides ringi – kõik 186 kohaletulnut + organisaatorid ja esinejad. Kahjuks on ka palju selliseid inimesi, kes jõuavad kohale alles ürituse lõpuks. Kooli direktor kommenteerib, et selline käitumine küll töö leidmist ei toeta.

Tööandjatest saabuvad kohale Muuga CT AS, Anniston AS ja Temptrans AS, Coal Terminal AS ning Maxima Eesti AS. Enamustel kaasas ka tööpakkumised, ja on kaks tööandjat, kes lubavad töökohti lähitulevikus.

Esimesena saab sõna Maardu linnapea Nikolai Bõstrov. Tema sõnavõtust jääb kõlama, et Maardu linn toetab ettevõtlust ja hoolib enda elanikest.

Tööturuolukorda ja Töötukassa teenuseid tutvustab juhtivkonsultant Irina Valtri.
Ettevõtlusest lähemalt räägib Ervin Truu HEAK’ist.

Marina Donova ja Jelena Budarina viivad koos läbi karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa.

Tööandjate konsultant Natalija Ganzen on vilkalt tegevuses – küll abistab ürituse läbiviimisel, küll nõustab tööandjaid.

Mõned positiivsed arvamused tööotsijatelt:
Meeldis kogu programm

1. Loeng HEAK 2. Koolitus (CV jne)

Kasulik informatsioon

Piisavalt täpne informatsioon

Kõik meeldis. Sooviks rohkem vakantseid töökohti, kus ei nõuta eriharidust. Töökohti naistele vanuses 50-60.

Huvitav ettepanek - luua enda ettevõte. (EAS) HEAK esindaja kõne oli kõige produktiivsem

Töötukassa poolt läbi viidud töötuba.

Mulle meeldis. Sisendas lootust.

Oli väga informatiivne.

Töötukassa töötuba.

Muljeid jagas Tiiu Vilms.

MOBI Harjumaal, 1.11 Rae vald, Jüri

2010-11-16T16:18:00.002+02:00

Juuli Laanemetsaga, Rae Sõnumite toimetajaga, on ettevalmistustööd hästi sujunud. Kultuurikeskuse saal on kenasti valmis seatud, mängib vaikne muusika. Üks tööandja – Trafotek OÜ – on juba ammu kohal, juurde tulevad Nefab Packaging OÜ, ABB AS, AS Kalev Chocolate Factory ja Peetri Lasteaed-Põhikool. Nendel kõikidel on reaalseid töökohti pakkuda. Meie üritusel avaldasid soovi osaleda ka Eesti Vaimse Tervise Ühing, kes pakub nõustamist ja Marketingi Instituut, kes lubab tööotsijad tööandjate jaoks headeks müügitöötajateks vormida.

Tööotsijad hakkavad saabuma. Neid koguneb saali 41. Allakirjutanu tutvustab tööturuolukorda Harjumaal ja Rae vallas ning otseselt töölerakendumist toetavaid tööturuteenuseid. Vallavanem Veigo Gutmann kutsub muuhulgas tööandjaid ennast rohkem tutvustama. Ta toob välja statistika, mille kohaselt Rae valla noorte (laste) arv on hüppeliselt kasvanud, ehk siis just nendele oleks vaja näidata (tööandjate poolt) võimalusi, mida edasi õppida. Maarit Vabrit-Raadla, ABB AS personalikeskuse juht tutvustab töötamisvõimalusi enda firmas. Suurt elevust tekitab Trafotek OÜ juhi Hannu Ervasto esinemine. Trafotek vajab alates 2011.a. maikuust tööle üle 50 inimese.

Soovijad saavad osaleda tööotsingu ja karjäärinõustamise töötoas, mille viivad läbi Marja Saarma ja Küllike Arend.

Tööandjate konsultant Tarmo Torm annab tööandjatele täiendavaid selgitusi meie teenuste osas.

Mis meeldis tööotsijatele:

Tööotsingu ja karjäärinõustamise töötuba. Viimane oleks võinud kindlasti ajaliselt pikem olla.

Mulle meeldis see, kuidas tööandjad oma plaane teevad ja laiendavad ja mis on tulevikuplaanid.

Rahvast piisavalt, ehk sai suhelda normaalselt. Koha valik hea, heade tehniliste võimalustega. Et tööandjad olid ettevalmistunud töökohtadega! Selgitus töövõimalustest oleks veelgi julgem kohati võinud olla. Ehk erinevatelt pakutavatelt ametitelt isikuomadusi rääkides välja tuua.

1. Tööandjate kohalolek. 2. Perspektiivsete töökohtade info.

Sain teada uutest töövõimalustest, dokumentidest jpm.

Oli sobivaid tööpakkumisi. Võib-olla oleks võinud rohkem olla. Siiski väga hea. Väga informatiivne. Töötoad olid kasulikud.

Firmad, kes tulid ja kellel oli midagi (mingit tööd) pakkuda.

Tööpakkumised, sõbralik ja viisakas õhkkond.

Kirjutas Tiiu Vilms.

MOBI Harjumaal: töömessid 01.11 Jüris, 02.11 Maardus ja 03.11 Keilas

2010-10-29T13:46:00.001+03:00

Mobiilne nõustamine Harjumaal leiab aset novembri esimestel päevadel, mil toimuvad tööandjate ja tööotsijate kohtumised Jüris, Maardus ja Keilas.

* 1. novembril kell 13.00-16.00 Rae Kultuurikeskuses (Aruküla tee 9, Jüri)
* 2. novembril kell 13.00-16.00 Kallavere Keskkoolis(Noorte 5, Maardu)
* 3. novembril kell 13.00-16.00 Keila Kultuurikeskuses (Keskväljak 12, Keila)

Päevakava:

• Eesti Töötukassa ülevaade tööturu olukorrast ja teenustest
• Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) tegevuse tutvustamine
• Valla ettevõtluskeskkonna ja teenuste tutvustamine
• Kohalike tööandjate poolt pakutavad töökohad
• Nõuanded edukaks töölekandideerimiseks (osalemine karjäärinõustamise grupis või tööotsingu töötoas)

Osalemine messil on kõigile tasuta.

MOBI Raplamaal - kokkuvõte

2010-10-11T16:29:00.007+03:00

Algas meie hoolega ettevalmistatud Mobiilse Nõustamise projekt Raplamaal koostöös kohalike omavalitsuste ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega (RAEK)
Ettevalmistustööd said alguse juba 2010. aasta esimestel kuudel, mille tulemusena Rapla osakonna juhataja Hetti Kask esmakordselt selle idee maakonna sotsiaaltöötajate teabepäevale viis. Kui esialgu jättis Töötukassa MOBI projekt neid külmaks või oli pigem kahtlusi äratav, siis teistkordsel pöördumisel, mil juhatajale lisaks ka karjäärinõustaja seda projekti kirjeldas, hakkasid välja kooruma paigad, kuhu MOBI raames kohale sõita võiks.

Nendeks osutusid Kuusiku ja Kodila Rapla vallas, Sipa, Valgu ja Varbola Märjamaa vallas. Järvakandi vald avaldas ise soovi MOBIs osalemiseks ja Vigala vald vajas veel aega otsustamiseks.

Teadlikult sai otsustatud, et MOBI Raplamaal saab alguse sügisel, kui suvepuhkuste aeg on otsas ja põllutöödki lõppenud. Lisaks soovisime teha eeltööd nii sotsiaaltöötajatega kontakteerumisel kui üldsuse teavitamisel. Paar nädalat enne suve algust panime paika kindlad kuupäevad, millal kuhu minnakse. Selleks ajaks oli ka selge, et Vigala vald MOBIst osa saada tahab.

Augustis kirjutas juhataja Hetti Kask artikli MOBI tutvustamiseks, mis läbi sotsiaaltöötajate jõudis kõikide valdade kohalikesse ajalehtedesse ja ilmus nädal või paar enne MOBI algust 27. septembril 2010. aastal. Lisaks aitasid sotsiaaltöötajad MOBI kuulutuste ülespanekul toimumiskohtadesse ja ümbruskonna tuiksoontele. Oli ka neid raamatukogutöötajaid, kes MOBI kuulutuse oma kodulehele üles panid. Ühes vallas saadeti teadaolevatele töötutele eraldi teatised MOBI toimumise kohta ja paaris vallas helistati inimesi läbi. Ühes vallas käis sotsiaaltöötaja kuulajatel autoga järgi ja ühe valla sotsiaaltöötaja pani pikaajalistele töötutele MOBIl osalemise suisa kohustuslikuks.
Teemad ja paigad olid järgmised:
• Tööturuolukorrast Raplamaal
• Eesti Töötukassa tegevuse tutvustus
• Maakonna ettevõtluskeskkonna ja teenuste tutvustus
(Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus)
• Karjääriplaneerimine
• Tööotsing, kandideerimisdokumendid, töövestlus

1. 27.09.2010 Kuusiku raamatukogu
2. 29.09.2010 Kodila raamatukogu
3. 30.09.2010 Vana-Vigala raamatukogu
4. 01.10.2010 Sipa raamatukogu
5. 04.10.2010 Valgu rahvamaja
6. 06.10.2010 Varbola rahvamaja
7. 07.10.2010 Järvakandi Kultuurihall

27.09.2010 MOBI Kuusiku Raamatukogus, Rapla vallas
Esimene väljasõit kujunes pigem peaprooviks, sest ajaliselt olime küll esitlused paika pannud, kuid läbi proovinud ei olnud. Seda enam, et meid kuulamas oli vaid raamatukogu juhataja, kes juba eelmisel päeval telefonis väga murelik tundus. Nimelt teadis ta ette, et Kuusikult pole arvatavalt keegi tulemas, sest pole tulema motiveeritud inimesi. Kahjuks osutusid tema kartused tõeks. Kuid meie ei andnud alla ja rääkisime ära kõik, milleks olime kohale sõitnud. Lisaks kostitati meid kohvi, tee, koogi ja astelpajumeega. Raamatukogu juhatajal oli palju küsimusi seoses ettevõtlustoetustega ja kuulas huviga ka karjääriplaneerimise ja -infoga seonduvat. Raamatukokku jätsime erinevaid teemakohaseid materjale, et meie sõnum laiemale ringile edasi kanduks.

29.09.2010 MOBI Kodila raamatukogus Rapla vallas
Teisel väljasõidul Kodilasse ootas meid ees kena raamatukogu töötaja, kes andis meile ruumi põhikooli käsitöö majas. Lisaks temale tuli ettekandeid kuulama vaid üks kohalik töötu mees, kes alguses veidi tõrjuvana tundus, kuid lõpuks ikka üles sulas. Küsis küsimusi töötute tegeliku arvu ja pärast ka ettevõtluse kohta RAEKi ettevõtluskonsultandilt. Jällegi ootasid meid ees tee ja küpsised, mis olemise väga hubaseks muutsid. Osalejatel oli kahju, et vaid nemad seda huvitavat infot kuulsid.

30.09.2010 MOBI Vana-Vigala raamatukogus Vigala vallas
Vigalas võtsid meid vastu väga tore raamatukogu töötaja ja soe ning toetav sotsiaaltöötaja. Kuulajaid seekord kokku seitse, mis oli väga rõõmustav. Pausilt ei puudunud taas kosutav kohv ja küpsised. Väga kaasaelaval kuulajaskonnal jätkus küsimusi ja mõtteid ka peale ametlikku osa. Paar päeva pärast külaskäiku Vigalasse tuli üks osalejatest töötukassa Rapla osakonda arvele, kuna talle tundus, et siin on väga kenad ja sõbralikud inimesed, kes aitaksid tal tööd leida.

01.10.2010 MOBI Sipa raamatukogus Märjamaa vallas
Imekauni päiksepaiste saatel jõudsime Sipa raamatukokku, mis asub lasteaiaga ühes mõisamajas. Raamatukogus võttis meid vastu esmalt väga külma ja ei-midagi-ütleva suhtumisega raamatukogutöötaja. Vahetult enne algust jõudis kohale ka valla lastekaitsespetsialist, kes esindas valla sotsiaaltöötajat, sest praegusel ajahetkel ostitakse sinna uut inimest. Kokku oli kuulajaid viis, kelle põhihuvid olid seotud ettevõtluse teemade ja eneseanalüüsiga. Siinkohal olgugi öeldud, et kui päeva esimene pool oli üldhariv ja teavitav (tööturu olukord, teenused, ettevõtlusmaastik), siis teises osas pööras karjäärinõustaja nö. rollid ümber ja osalejad said endast rääkida, mis neile väga meeldis. Nagu ikka toimus poole peal jalasirutuspaus koos kohvi, tee ja küpsistega. Teemade lõpuks oli taaskord tunda suhtumist, et kahju neist, kes kohale ei jõudnud. Kõik tundus neile väga huvitav ja kasulik.

04.10.2010 MOBI Valgu rahvamajas Märjamaa vallas
Kuna uue nädala kõik MOBId olid planeeritud rahvamajades, üks koguni kultuurihallis, siis olid ootused veidi kõrgemad, et ehk tuleb seekord rahvast rohkem. Märjamaa valla lastekaitsespetsialist, kes meile taas kohvi ja küpsised tõi, kahtlustas, et ta ei oska öelda, kes seekord osaleda võiksid. Samuti ei saanud ta ise osa võtta. Kõigi rõõmuks tulid kohale neli naisterahvast erinevatelt elualadelt, kuid paraku hetkel töötud. Peab mainima, et see oli ka üks kõige külmemaid kohti, kus MOBI raames viibima pidime. Vägev puhur oli nurgas, kuid see undas nii kõvasti, et pidevalt oli tunne, et selja tagant hakkab lennuk õhku tõusma. Meie neljast osalejast vähemasti kahel oli õhtuks tunda haigusnähte. Osalejad jäid kogunemise ja pakutud informatsiooni ning eneseanalüüsi koostamisega rahule. Üks oli kohale tulnud käsikirjas koostatud CVga ja palus karjääriinfospetsialistilt selle trükkimiseks aega leida. See sai tagasi osakonda jõudes kiiresti ära tehtud ja saadetud, loodetavasti sellest nüüd ka abi saab.

06.10.2010 MOBI Varbola rahvamajas Märjamaa vallas
Taaskord kulges meie teekond päiksepaiste ja õrna härmatise saatel. Rahvamajja kohale jõudes saime teada, et peame oma nõustamise läbi viima suures saalis. Aimates aga inimeste vähest aktiivsust, eelistasime väikest ja hubast saali suure kõrval, mille õnneks ka saime. Seadsime oma aparatuurid taaskord üles ja valmistusime inimesi vastu võtma. Kohale tuli vaid kaks huvitatut- mees ja naine viiekümnendates. Meesterahva põhiprobleemiks oli kehv transpordiühendus suuremate keskustega, mida ta väsimatult kordas ettekannete lõpuni. Üritasime leida lahendusi ja variante töö leidmiseks kohapeal. Kohati meenutas selline teemakäsitlus töökeskset intervjuud, sest saime küsida väga konkreetseid küsimusi. Kohv, mida rahvamaja juhataja pakkus oli parim, mida siiani MOBIdelt saanud olime. Ka kohaliku taluniku piima saime kohvi peale panekuks. Naisterahvas, kes osales, mõistis küll eesti keelt, aga seda väga palju ei rääkinud, lubas tulla Rapla osakonda CVd koostama. Mis tasub veel mainimist, on see, et peale meie nõustamist hakati rahvamaja ees jagama Euroopa Liidu abipakke enim puudust kannatavatele inimestele ja oh imet, kui palju tekkis huvilisi sellest osa saama. Tuldi jalgsi ja autodega. Õnneks MOBIs osalenud mees ja naine said ka nüüd jagamisest osa, sest selle hetkeni ei teadnud nemad asjast midagi. Isekeskis mõtlesime, et kõik need inimesed oleksid võinud enne paki saamist meid kuulama tulla.

07.10.2010 MOBI Järvakandi Kultuurihallis Järvakandi vallas
Kogu meie MOBI on olnud päikseline ja erand ei olnud ka viimane kord, kui neljarattaline meid Järvakandi Kultuurihalli viis. Nagu ka nimi ütleb, on tõesti tegu halliga ja seda ainult positiivses mõttes. Kogu maja kapitaalremont oli valmis saanud eelmise aasta oktoobrikuus ja nägi tõesti kapitaalselt ilus välja. Väga kena mulje jättis juba juhataja ja tema positiivne suhtumine nii meisse kui kogu ettevõtmisse. Väikeses saalis oli taas osavõtjatele kaetud kaunis laud kohvi, tee, vee, saiakeste ja küpsistega - seekord kuidagi eriti pidulikult ja palju. Kohtusime ka Järvakandi valla sotsiaaltöötajaga, kes oli tuntavalt ära teinud suure eeltöö ning nüüdki muretses, kas ikka inimesi piisavalt kokku tuleb.

Osalejaid oli viimasel korral 10. MOBI olulisust näitas, et vallavanem isiklikult leidis aega nõustamisel osalemiseks, vähemasti esimeses pooles. Küsimusi tekkis ettevõtluse ja mittetulundusühingute vallast, samuti eneseanalüüsi ja karjääriinfo teemadel. Eriti pidulikuks osutus ametliku osa lõpetamine, kus meid tänati roosiõite ja valla meenetega. Kõik osalejad, kaasaarvatud me ise, jäid kogu päevaga väga rahule. Sotsiaaltöötaja veel küsis, kas oleme nõus veel rääkima tulema antud teemadel, kui huvilisi leidub. Loomulikult oleme: kui osapooled on kõik huvitatud ja eeltöö tehtud, on mobiilne nõustamine igati õigustatud.

MOBI Raplamaal 2010 tegijad vasakult: RAEKi ettevõtluskonsultant Egon Eiche, karjääriinfo spetsialist Reelika Pregel, juhataja Hetti Kask, karjäärinõustaja Elliko Konno

Muljeid jagas Reelika Pregel

Viru-Nigula, Selja ja Laekvere

2010-10-11T16:16:00.008+03:00

Kolmapäeval, 6. oktoobril külastasime Viru-Nigula valda. Esmalt olime kohe hommikul kell üheksa täies koosseisus Viru-Nigula Vallamajas. Välja oli tervitama tulnud kohalik sotsiaalosakonna juhataja, kes juhatas meid värskelt remonditud saali ning jäi samuti meie juurde. Kohe varsti hakkasid kogunema ka kuulajad ning saime oma esitlustega alustada.

Viru-Nigula vallas suuremateks tööandjateks on Flexa, Imprest ja kohalik omavalitsus. Alevikus asub kaks kauplust. Kohalikud inimesed käivad tööl nii Rakveres kui ka Ida-Virumaal. Inimesi elab Viru-Nigula vallas 1333, neist registreeritud töötuid septembri seisuga 60. Üldiselt on vallas toimetuleku taotlejate arv väga väike, sest leibkonnas omab üks pereliige sissetulekut ehk käib tööl. Ehk olukord ei ole nii hull ja väljapääsmatu.

Edasi pidime sõitma Selja külla, enne kutsuti meid aga kohvilauda, kus ootas kohaliku perenaise küpsetatud pizza. Väga meeldiv ja soe vastvõtt. Sotsiaaltöötaja jagas infot, kes meid Selja küla seltsiruumides ootavad. Saime aru, et kui kohalikus vallas ei ole olukord nii raske, siis Selja külas on see väga keeruline. Aeg tiksus ja sõitsime kokkulepitud ajaks kohale, sotsiaaltöötaja ees ja meie järel ... :)

Selja küla on 68 elanikuga väike küla Viru-Nigula vallas. Kohal oli neist 12. Lausa helistati ja kutsuti kohale need, kes olid õigeks ajaks tulemata jäänud...
Küla jääb suurtematest keskustest eraldatuks. Kuna ühistransport liigub vaid üks kord nädalas, on suhteliselt võimatu tööle pääseda ja tööl käia, kui endal transport puudub. Ainsaks suuremaks tööandjaks oli kohalik karjalaut. Täna tegutseb üks kohalik väikeettevõtja, kes peab lihaveise karja, kuid tööandjaks teistele ta olla ei saa. Tänavu kevadel sulges oma uksed karjalaut ja kohalikel inimestel on suur mure tuleviku ees. Lisaks töö puudumisele on küla elanikel veel suurel hulgal teisigi tõsiseid probleeme, alates üürilepingu kehtivustest kuni elektriarvete maksmiseni välja ... Samuti elementaarne vajadus arsti juurde pääseda. Kuid seejuures on kohalik vald nõus abistama ja sõidutama.

Meid oodati, meilt sooviti vastuseid väga erinevatele küsimustele. jagasime nõuandeid ja soovitusi, kuhu ja kelle poole pöörduda.
Kokkuvõtvalt olid sealsed inimesed siiski väga optimistlikud ja tublid.

Neljapäeval, 7. oktoobril külastasime Laekvere Vallamaja. Uhke maakivist hoone, meeldivad ja sõbralikud töötajad.
8 inimese hulgas, kes meid kuulama olid tulnud, oli vaid kaks töötut. Teised huvilised olid valla töötajad.
Kohaliku valla murelapseks on suurem tööandja Boxer, kes on üle elanud pankroti, mistõttu kaotas töö üle 100 inimese. Omaniku vahetudes andis uus tööandja hooajalist tööd suurele hulgale inimestele, kuid seegi töö on nüüd lõppemas ja jällegi tööpuuduse probleemid ...

Toimetuleku saajate arv on 39, registreeritud töötuid 83. Seega on väga suur protsent neid, kes vajavad valla abi igapäevaseks toimetulekuks....
Tunti huvi Eesti Töötukassa poolt pakutavate koolituste vastu ja lubati karjääriinfo tuba kindlasti külastada,

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seekordne MOBI oli meeldejääv ja huvitav kogemus.

Kokku külastasime nelja päeva jooksul nelja valda ja viit kohta, meid kuulas 35 inimest ja me rääkisime ca 10 tundi :)

Kirja pani Helis

5. oktoobril Rägaveres

2010-10-05T16:55:00.004+03:00

Täna käisime Rägavere vallas, Ulvi külas, kohalikus vallavalitsuses. Töötukassat esindasime seekord kolmekesi: Ene, Tiia ja mina. Sõites sihtpunkti nautisime loodust, sest see pakub tõesti oma uhketes värvides vaatamist küllaga.

Kohale jõudes ootas ees üllatus - kuulama oli tulnud vaid üks kohalik töötu, kes juba aasta jagu meil Rakveres arvel. Aga sellest ei lasknud me end heidutada, vaid kutsusime kohaliku omavalitsuse töötajad samuti kuulama, sealhulgas vallavanema. Tegelikult olid nad juba varem arvestanud meie tulekuga, et samuti infot kuulata ja vajadusel seda edastada. Kohalik omavalitsus tundis huvi palgatoetusega tööle võtmise vastu ning uuris täpsemalt, mismoodi, kuidas ja kui kauaks?

Valla plussiks on see, et Rakvere jääb 20 km kaugusele ja bussiliiklus on hea. Vallavanema sõnul käivad kohalikud inimesed ka Ida-Virumaal, Kiviõlis tööl (ca 30 km). Samuti ei ole töötus vallas kõrge ja toimetuleku taotlejaid väga vähe. Kõige suurem tööandja on Rägavere Vallavalitsus.

Veetsime Ulvis paar tundi ja tulime Rakverre tööpostile tagasi. Täna on veel Enel sünnipäev :)

Kirjutas Helis.

Rakkes, 4. oktoobril

2010-10-05T13:44:00.003+03:00

Möödas on meie esimene mobitamise päev. Esimeseks kohaks oli Rakke alevik. Rakke Vallavalitsuse ruumid ootasid meid kell 10.

Olime Lääne-Virumaa osakonnast neljakesi: meie osakonna juhataja Ene, karjäärinõustaja Tiia, karjääriinfospetsialist Merike ning mina ehk Helis - koondamistele reageerimise meeskonnajuht.

Kohale jõudnud, kohtusime kõigepealt sotsiaalnõunikuga ning seejärel vallavanemaga. Viimane juhatas meid avarasse saali, kus kõik meie jaoks juba valmis pandud oli. Hakkasime kaasa toodud infomaterjale lauale sättima ja arvutit tööle panema... Kohe hakkasid ka kuulajad saabuma ja pisut peale kümmet saime alustada. Avasõnad lausus vallavanem, seejärel rääkis Ene tööturuolukorrast, siis mina sellest, kuidas käituda koondamiste puhul. Minu järel võttis sõna Tiia, kes seletas lahti töötukassa teenused ning hüvitise ja toetuse saamise võimalused ja lõpuks pidas kõige pikema ettekande Merike, kes rääkis tööotsingutoa tegemistest.

Huvilisi oli tulnud ainult viis, kuid kõik, kes kohal, kuulasid huviga ja küsimusi tuli iga meie pakutava teenuse kohta. Kuulajaid huvitasidki kõige rohkem just meie erinevad teenused, näiteks koondamistele reageerimine, ettevõtluskoolitus, palgatoetus. Kuna üks kuulaja oli ise ka avalikus töös osaleja, täpsustas ta enda jaoks mõned olulised nüansid. Küsisime kohalikelt, kes on nende piirkonnas suuremad tööandjad või tööandjad üldse? Rakkes ning Rakke vallas on põhilisteks tööandjateks kohalik kool, lasteaed, kauplus ja lubjatehas Nordkalk AS. Inimestele, kellel enda autot ei ole, on Rakkest kaugemal töölkäimine raske busside sobimatu sõidugraafiku tõttu. Samas olid aga kõik kuulajad optimistlikult häälestatud ja näisid meie külaskäigu rahul olevat - tänasid meid viisakalt nig lubasid vajadusel külastada karjääriinfo tuba.

Kirjutas Helis.

MOBI Lääne-Viru ja Raplamaal

2010-10-01T15:33:00.009+03:00

Järgmisel nädalal tiirleb MOBI Lääne-Virumaal.

Ajakava on Lääne-Virus järgmine:
4.10 Rakke Vallavalitsus
5.10 kell 9.00 Rägavere Vallavalitsus
6.10 kell 9.00 Viru-Nigula Vallavalitsus
6.10 kell 13.00 Selja küla külaseltsi ruumid
7.10 kell 10.00 Laekvere Vallavalitsus

View Larger Map

Raplamaal külastame
4.10 kell 10.00 Valgu rahvamaja
6.10. kell 10.00 Varbola rahvamaja
7.10. kell 10.00 Järvakandi Kultuurihalli.

View Larger Map

Räägime teemadel, mis praegu paljudele inimestele olulised on:

* tööturuolukord
* tutvustame töötukassa teenuseid, hüvitise- ja toetuse saamise võimalusi
* anname nõu, kuidas käituda koondamisteate saamisel
* soovijad saavad osaleda karjäärinõustamisel
* jagame näpunäiteid CV ja motivatsioonikirja koostamiseks
* räägime, mis on oluline tööd otsides ja tööandja poole pöördudes
* tutvustame erinevaid tööotsinguportaale ja kanaleid.

Tulge kuulama ja arutama!

Tagasivaade Järvamaa MOBI-le

2010-06-02T14:30:00.003+03:00

21. kuni 26. maini ringles MOBI Järvamaal.

Avalike teenuste kättesaadavuse kaarti aluseks võttes planeerisime Järvamaal töötute ja tööotsijate mobiilse nõustamise ringsõidu sihtkohtadeks Albu, Koeru ja Ambla vallad. Koostöös valdade sotsiaaltöötajatega leppisime kokku toimumisajad ja täpsed toimumiskohad. MOBI reklaamimine jäi omavalitsuste korraldada. Seda tehti nii kuulutuste, valla infolehtede kui valla kodulehel avaldatud ürituste plaani abil.

21. mail sõitsime Albu valda, kus meie kahetunnine teavitusüritus toimus Albu küla noortetoas.

Teine samasisuline üritus, aga juba keskpäeval, sai teoks Ahula külas lasteaed-algkoolis. Osalejate aktiivsus ja meiepoolne kasutegur olid vastavuses. Kõik osapooled jäid üritusega rahule.

25.mail olime Koeru vallamajas, kus volikogu töölaua taha istudes said valla töötud end vääriliste vallakodanikena tunda. Teavituse ja omavalitsuse huvi kaasabil tekkis ühel töötul võimalus peatselt tööturuteenuse abil tööle rakenduda.

26.mail olime kohal Ambla Rahvamajas. Kokku oli kogunenud väike grupike huvilisi, kohale oli tulnud ka keegi kodanik Lääne- Virumaalt. Tema elukoht on teises piirkonnas ja ka eelhäälestus ei olnud tal kõige toetavam, kuid teavitusürituse toimumise kohta oli tal olemas eelnev info ja oma seisukohad, mida ta sai enda rahustuseks välja öelda. Tulemuseks sisemine rahulolu ja sümpaatne suhtumine Töötukassa Järvamaa osakonna töötajatesse.

Kuigi neis valdades on töötute arv suhteliselt suur, ei saa öelda, et osavõtt oleks olnud massiline. Kuid huvilised, kes kohal olid, jäid meie info, selgituste ja esitlustega rahule. Ka kõige pretensioonikamad ja negatiivsemalt häälestatud isikud said põhjendatud selgituse ja teavituse, mis ja kelle jaoks on töötukassa.

Ringsõit oli üles ehitatud nii, et osakonnajuhataja Eha Tasang rääkis üldharivatel teemadel: töötukassa eesmärkidest, töötuskindlustusest ja tööturuolukorrast Järvamaal.
Teenusekonsultant Meedi Randver tutvustas erinevaid võimalusi, mida pakub tööturuteenuste seadus ja tööhõiveprogramm.
Karjääriinfospetsialist Kadri Meister tegi lihtsas keeles selgeks, mis on CV, kuidas seda koostada ja andis näpunäiteid, kuidas tööintervjuul peaks käituma. Individuaalselt said nõustamist võlgadega maadlevad inimesed, kes on endale teadvustanud, et nüüd on nad tõeliselt puntras.

Albu vallas sai MOBIst osa 13 inimest, Koerus 9 ja Amblas 8. Sõitsime läbi 252 km ja kõnelesime 9 tundi.

Meenutas Eha.

31. mail Ämaris

2010-06-01T11:11:00.002+03:00

Vasalemma abivallavanem Ena on MOBI ettevalmistuse käigus tundnud muret valla venekeelse elanikkonna pärast ja seepärast oleme Vasalemma valda kokku leppinud kaks MOBI-üritust. Ämari Põhikooli oodatakse ca 30 inimest. Aja määramisel on Ena arvestanud busside graafikuga, et ikka kõik huvilised saaksid osaleda.
Tegelikult istub ilusas klassis üks töötu ja meiega ühinevad veel viis õpilast.

Alice Kangro räägib tööturu olukorrast Harjumaal ja Vasalemma vallas.
Jevgenia Varbla HEAK’ist pöörab erilist tähelepanu just noortele suunatud võimalustele.

Seekord on saanud kohale tulla ka Ülar Kikas, kes on EDIPSOS OÜ tootmisjuht. Ülar tutvustab enda firmat – põhitegevuseks on puidust kaubaaluste tootmine. Kuna tegevus väljub vangla seinte vahelt, siis vajatakse töötajaid nii suveks, hooajatöödele kui ka alalisele tööle. Töö on füüsiliselt raske, seetõttu on töötajate vanuse alampiir 18 a. Võetakse juurde ca 10 inimest. Õpilastele ütleme, et nad saavad selle sõnumi edastada enda vanematele ja teistele täisealistele pereliikmetele ning sugulastele-tuttavatele.

Küll aga teeb Jelena ainukesele osalenud töötule täieliku tööotsingualase konsultatsiooni – vaatab üle, analüüsib ja kohendab CV-d (mis on härrasmehel ettenägelikult kaasas). Samas viiakse läbi töövestlus, mille tulemusel saavad töötu kontaktid tööandjale kirja ja tööandja lubab lähiajal ühendust võtta. See töötu härrasmees on Alice klient, ainuke, kes on suvatsenud kohale tulla, kuigi Alice kutsus kõiki enda Vasalemma valla kliente meie MOBI-üritusele. Alice lubab teada anda, kui klient tööle saab.

Suur tänu meie Tallinna ja Harjumaa osakonna MOBI-meeskonnale: Siim Sarapuu, Eha Atspol, Ruth Laos, Alice Kangro, Marika Vihermäe, Eva Rebas, Marja Saarma, Irina Ronk, Jelena Budarina, Tarmo Torm ja Küllike Arend! Hea koostöö oli meil HEAK’iga – Demis Voss, Jevgenia Varbla ja Kaupo Reede. Ja loomulikult suur aitäh valdade ja koolide esindajatele, tänu kellele meie üritus teoks sai. MOBI tekitas palju mõtteid, mida hakkame koos arutama 7.juunil.

Tiiu

28. mail Anija vallas Kehras

2010-06-01T10:48:00.005+03:00

Anija valla MOBI ettevalmistamisel võtan kohe ühendust vallavanem Tiit Tammaruga,sest oleme juba "vanad tuttavad". Töötukassa osales alles hiljuti Anija valla ettevõtluspäeval. Vallavanemal on ürituste korraldamisel suurepärane kogemus. Ta ütleb väga konkreetselt, et nende osa on osalejad kokku kutsuda ja võtta ühendust tööandjatega. Tiit Tammaru annab mulle sotsiaaltöötaja kontaktid, ütleb, et ta on kõiki enda töötajaid üritusest teavitanud ja sõidab nädalaks puhkama. Edasi toimetame aktiivse ja initsiatiivika sotsiaaltöötaja Airi Hõrrakuga. Anija vallas on 355 töötut. Airi arvab, et ca 50 inimest ikka tuleb kuulama, nendest eeldatavasti umbes pooltel on emakeeleks vene keel. Tegelikult koguneb saali 28 inimest, mis on Harjumaa 2010.a. MOBI absoluutne TÖÖTUTE osavõturekord!

Eha annab ülevaate Töötukassa tegemistest ja tööturu olukorrast Harjumaal ning Anija vallas. Küsitakse, miks Töötukassal pole bürood Kehras. Keegi töötu proua tunneb huvi, miks hoitakse tööl pensionäre, kui tööd on niigi vähe.
Demis ja Jevgenia Varbla räägivad HEAK’ist ja tutvustavad Ida-Harjumaa projekti ning kutsuvad selles osalema. Airi on projekti kontaktisik Anija vallas ja tema kätte saab anda liitumisavalduse.

Vene keelt kõnelevad töötud hakkavad huvi kaotama, ehkki kõneleme nii eesti kui vene keeles. Üks mees ütleb mulle, et lootis siit saada tööpakkumisi, muu jutt teda ei huvita. Ütlen talle, et me näitame just võimalusi edasiminekuks ja tööandja hakkab ka kohe esinema.

Tööandjatest on kohal Bruno Engel ENKO-st. Firma tegeleb plastmassi ja metalliga. Bruno ise on tegev Plastiliidus ning selle kaudu ka vastavas kutsenõukogus ja ta väärtustab riiklikku (kutse)haridust. Ta ootab tööle kvalifitseeritud, oma peaga mõtlevaid, vastutustundlikke inimesi. Hea oleks, kui neil oleks mehhatrooniku eriala. ENKO toob enda tootmise Lilli külla 2010.a. lõpuks. Juurutatakse ka uus tehnoloogia. Siis vajatakse juurde 25-30 töötajat, keda õpetatakse vajadusel kohapeal välja. Tööandja ei "diskrimineeri" töötajakandidaate mingil moel – sobivad nii noored kui pensionärid, nii naised kui mehed, räägitav emakeel pole oluline ... vaja on vaid, et inimene oleks korralik, püsiv, hea rutiinitaluvusega. Palgaküsimusele vastab Bruno, et see saab olema 10 000 kr ringis, pigem ülegi. Demis ja Bruno leiavad ühise keele ja koostöövõimaluse eelpoolnimetatud projekti raames. Brunot ümbritseb peale esinemist 5-6 huvilist, kes soovivad täpsemalt teada, kuidas tema juurde tööle kandideerida. See töötu härrasmees, kes küsis tööpakkumisi, on juba vaikselt minema hiilinud ...

2-aastane Simona on tulnud koos emaga. Simona ema Marge Tõnisson töötab Koostöökojas ja on huvitatud eelkõige Ida-Harjumaa projekti sujumisest. Marge jutustab, et ta koondati SEB Liisingust 2009.a. detsembrikuus. Siis tuli ta töötuna arvele. Ta oli ka töötukassas näinud Koostöökoja tööpakkumist, kuid ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Kodus hakkas ema rääkima, et selline koht on saadaval. Ema tundis kedagi, kes tundis kedagi, kes tundis kedagi Koostöökojast jne – kõige kindlam kanal on ikkagi sõbrad, sugulased ja tuttavad :). Marge kandideeriski. Koht sobis – pakuti just osalist tööd, auto olemasolu oli oluline jms. Lõpuks jäid Marge ja veel üks kandidaat sõelale. Teisel kandidaadil oli isegi sobiv eelnev töökogemus. Kuid valiti siiski Marge, just eelkõige isikuomaduste – rõõmsameelsuse, positiivsuse ja optimismi tõttu. Ta ütles, et jõudis isegi ühe kuu töötuskindlustushüvitist saada ja sai kohe tööle. Räägin Marge lugu ka Marja läbi viidavas tööotsingute töötoas. Marja siis lisab veel, et õnne peab ka olema. Meie osa lõpetab Irina karjäärinõustamise teenuse tutvustamisega.

Airi toob välja selle, et rongi- ja bussiliiklus ei võimalda linnas tööl käia. Inimesed on talle rääkinud, et oleks saanud tööd, kuid teine vahetus lõpeb nii hilja, et ei saa koju ja ka hommikuse töölesaamisega on probleeme. Sest esimene rong läheb Kehrast Tallinnasse kell 7 ja viimane väljub 21.30. Airi ütleb ka, et inimesed olid väga solvunud Lauluväljaku-ürituse peale, kui kuulutati välja töömess ja pakuti sotsiaalseid töökohti, kuid ainult Tallinna elanikele. Üks osaleja on koos oma ratastoolis tütrega. Airi räägib, et ema on väga tubli tööinimene, kuid raske iseloomuga. Proua tütrel on koht päevahoius, kuid proua oli kaks aastat tagasi päevahoiuga nii tülli pööranud, et ei too siiani tütart sinna, vald aga maksab tütre kohamaksu, et äkki ühel päeval siiski ...

Tagasiside osalejatelt

Mis meeldis:
- kõik
- meeldis see, et tänu sellele jutule on lootus töö leida.
- CV koostamine
- Tööotsingualane teavitamine ja ümberõppevõimalustest
- Meeldis, et tullakse inimestele lähemale ja räägitakse reaalselt lahti erinevaid võimalusi töö leidmiseks. Kuulatakse inimesed ära ja antakse nõu.
- Lootus Kehra lähedal Lillis tööd saada. Väga põhjalik selgitus.
- Info tööotsingumeetodite ja –kanalite kohta

Mis oleks võinud olla teisiti:
- oleks võinud pakkuda töökohti. Ja rääkida rohkem töökohtadest.
- Kohalikud ettevõtjad oleks võinud rohkem esineda
- Rohkem võiks olla reaalseid tööandjaid
- Kõik oli rahuldav

Mida oleksid tahtnud veel kuulda:
- oleks tahtnud kuulda rohkem karjäärinõustamisest
- kohalikku arenguperspektiivi
- ümberõppevõimalustest (2x)

Muljeid jagas Tiiu

27. mail Nissis

2010-06-01T10:37:00.003+03:00

Nissi vallas on 212 registreeritud töötut. Valla humanitaarnõunik Kaie Saar on teinud tõhusat selgitustööd ja organiseerinud isegi vajajatele transpordi. Ta usub, et üritusel võiks osaleda ca 50-60 inimest. Nissi Põhikooli direktriss Annely Ajaots on meile valmis seadnud kooli aula-spordisaali. Kohale tuleb 24 inimest (23 töötut ja 1 huviline). Huviline on tulnud Päevalehe artikli peale – suur tänu silma hakanud reklaami eest!

Ruth alustab. Saalist esitatakse küsimusi, millele vastamine reeglina ei kuulu töötukassa kompetentsi. Seekord on HEAK’ist tulnud Kaupo Reede. Kaupo jutustab alustuseks endast – kuidas ta on olnud kolm korda töötu ja kuidas on leidnud lahenduse selles, et on hakanud ise endale tööandjaks. Ta räägib, millist abi saab HEAK’ist ettevõtlusega tegelemisel. Saalist tuntakse huvi, kust leida äriidee. Kaupo soovitab tähelepanelikult ringi vaadata ja uurida internetist Ideepanka. Kaupo näitab võimalust, et ka MTÜga saab äri teha. See süütab vähemalt ühe osaleja silmis leegi – tal just plaanis enda äriga alustamine, kuid algkapitali napib.

Seekord on meiega koos mobitamas Doris Mir Ghaffari Hamburgist. Doris õpib Saksamaa Töötukassa Kõrgkoolis ja viibib Eesti töötukassas praktikal. Praktikajuhendaja on Kaupo Paltseri. Doris on "estofiil" – ta tunneb huvi Eestimaa vastu ning on eesti keele Kieli Ülikoolis selgeks õppinud. Doris tutvustab paari sõnaga ennast.
Turba Gümnaasiumi õppealajuhataja Viivi Treier kutsub üles jätkama-lõpetama poolelijäänud haridusteed. Ta räägib, et õppetöö õhtukeskkoolis toimub kolm korda nädalas, on võimalik õppida ka individuaalprogrammi järgi ja avaldusi oodatakse kuni 1. septembrini. Avalikult soovib asuda õppima vaid üks osaleja, kellel on juba keskharidus – tema tahaks õpitut meelde tuletada ja enda teadmisi "värskendada". Soovitame talle kõrgkoolide ettevalmistuskursusi. Loodetavasti teevad sisemised otsused need, keda see info otseselt puudutab.

Karjäärinõustamise viib läbi Eva ja temaga läheb kaasa praktikant Doris. Marja osaks on tööotsingu töötuba. Marjale on tänane sündmus ka taaskohtumine kooliga, kus ta on kunagi õpetajana töötanud.

Kahjuks pole osalemas ühtegi tööandjat, kuigi Kaie on sellist võimalust pakkunud.
Siinkohal suur tänu kolleegile Tarmo Tormile, kes enda bussi "juhtival kohal" istudes on meiega koos mobitanud Kõue, Kose, Vasalemma ja nüüd siis Nissi vallas. Ja olnud mõnus kaaslane ning prognoosinud ja selgitanud ning arutanud ja unistanud ning ... olnud üldse üks vahva kolleeg!

Tagasiside osalejatelt:

Mis meeldis kõige enam:
- Spetsialistide esinemine. Üldse sellise ürituse toimumine.
- Puhas viis punkti õppetoa lektorile. Vähemalt tuli ka nõustamine maapiirkonda ja see annab julgust edasi teha.
- Sai juttu ajada. Mõnele küsimusele sai ka selgust.
- Kasulik info.
- Lektorid olid oma ala asjatundjad ja selgitasid kannatlikult erinevaid olukordi.
- Tööpakkumiste eri variandid.
- Ei oska võrrelda, infoga jäin rahule.
- Sai väga palju kasulikku infot.
- Ettekanded olid asjalikud, sai korralikku infot.
- Kasulik info.
- Vaba vestlus karjääritoas.
- Kuulda erinevaid arvamusi, palju erinevaid pakkumisi.
- Räägiti erinevatest võimalustest tööturul.
- Sain suhelda ja palju infot. Kuulsin teiste inimeste arvamust.
- Osalesin karjäärinõustamisel ja sain teada, kuidas oma soovide ja mõtetega edasi minna. Samuti meeldis Kaupo Reede ettekanne.

Mis oleks võinud olla teisiti:
- Kus on tööandjad?
- Täiesti normaalne, ei oska nagu võrrelda. Eks aeg näitab, kuhu majandus tõuseb või langeb.
- Oleks võinud olla mikrofon, kõik ei olnud hästi kuulda.
- Jäin informatsiooniga rahule, päeva ülesehitus oli ladus.
- Pakkuda vabu töökohti, kui inimesel ei ole võimalust arvutit kasutada.
- Lootsin saada infot kohalike ajutiste töövõimaluste kohta.
- Tööandjad ei tulnud kohale.
- Tööandjad oleksid võinud kohal olla.
- Liiga kiire üldosa.
- Rohkem aega – liiga kiirelt.
- Rääkida rohkem vallasisestest tööpakkumistest ja firmadest.
- Rääkida rohkem valla probleemidest.
- Inimesed ootavad rohkem pakkumisi tööd leida ja soovitavalt kodule lähemal.

Teemad, mida oleksime tahtnud veel kuulda:
- Rohkem infot töökohtade kohta. Tööandjate ja tööbüroo sidemetest.
- Sellel teemal, mis välja reklaamiti oli ammendav. Info koolituste kohta ehk, mis kohe saadaval, kuna puudub osadel see arvuti kasutus.
- Võinuks olla ka poliitikast.
- Minu jaoks piisas.
- Valla esindajate seisukohti, seoses töötusega.
- Leida vabu töökohti, mis oleks samas vallas.
- Uutest arengusuundatest.
- Kõik oli lühidalt ja hästi tehtud. Edasi tegutsemiseks tuleb oma eesmärgid paika panna ja eraldi konsultatsiooni aeg kirja panna.

Kirjutas Tiiu

26. mail Vasalemmas

2010-06-01T10:08:00.002+03:00

Särasilmne ja energiline Vasalemma abivallavanem Ena Soodla ootab kohtumisele ca 50 inimest – nii töötuid kui õpilasi. Vallas on 270 registreeritud töötut. Otsustame, et Vasalemma Põhikoolis räägime eesti keeles ja 31. mail läheme MOBIga Ämari Põhikooli, kus räägime vene keeles ning sinna ootame ca 30 inimest. 26. mail istub kauni Vasalemma lossi saalis 10 töötut ja 11 õpilast.

Töötukassa tegemisi tutvustab Ruth Laos. Demis HEAK-ist kutsub üles enda ideid ellu rakendama. Töötukassa karjäärinõustamise ja tööotsingu töötoa viivad seekord läbi Irina Ronk ja Jelena Budarina.

Märkimisväärselt vilgas on Vasalemmas tööelu. Aktiivne abivallavanem Ena on seadnud enda töö eesmärgiks viia tööandjad ja tööotsijad võimalikult valla tasandil omavahel kokku. Kohal olnud tööandjad on kõik väga asjalikud, teavad täpselt milliseid töötajaid vajavad.

Estnet on ainuüksi tänavu võtnud tööle 15 inimest. On pakkuda ka tähtajalisi töid.
Tööandja Taimar Tensbek otsib hetkel kolme töötajat – plekkseppa, keskkütteseadmete hooldustehnikut ja tööstuslike katelde vooderdiste remontijat. Ta on kasutanud töötajate leidmiseks Hyppelauda. Tutvustame talle Töötukassa võimalusi.

Lennubaasi personaliülema–majori esinemine on ehtsõjaväelaslikult konkreetne ja sõnum selge. Lennubaas on suur tööandja – palgal üle 300 inimese. Personaliülem selgitab, kuidas saab õppida õhuväeameteid, kutsub üles haridusteed jätkama (gümnaasiumihariduse nõue) ja võõrkeeli õppima. Toob välja erinõuded – riigisaladuste luba – ja märgib ära, et hiljutisel konkursil tsiviilisikute neljale ametikohale kandideeris 400 inimest. Pärast esinemist “püüab” major kinni Ruth’i, et temaga arutada Töötukassaga koostöö võimalusi.

Ena edastab nende tööandjate teated, kes ise ei saanud osaleda. AksoHouse otsib ehitusmehi. Töö on nii füüsiliselt kui vaimselt raske, seepärast palub tööandja rõhutada, et inimesed võtaksid ühendust ja räägiksid enne läbi, kui otsustavad. Alutex hetkel töötajaid ei vaja. Suurt huvi ja elevust tekitab Ena sõnum, et puitpakendeid valmistav firma kolib Rummu vanglast välja ja vajab märkimisväärsel hulgal töötajaid "väljaspoolt". Paljud töötud panevad enda nimed kirja ja Ena edastab need tööandjale. Ka rõõmustab Ena selle üle, et valla inimeste elu on läinud paremaks – nad maksid viimasel kuul vähem toimetulekutoetust kui eelnevatel kuudel.

Osalejad arvasid:
- lektorid olid kompetentsed, oleks võinud olla rohkem tööandjaid
- kõige enam meeldis tutvustus sellest, kuidas koostada CV-d ning kuidas otsida tööd ja end esitleda. Veidike rohkem oleks võinud puudutada noorte teemat. Oleks veel tahtnud kuulda võimalustest välismaal (töötamiseks)
- meeldis suhtlus
- tore oli vaba suhtlus. Sai küsida ja konkreetseid vastuseid, kahjuks oli tööpakkujaid vähe
- meeldis: kõik jutt on lihtsalt ja kergelt omastatav, andis julgustust ja ka mingeid mõtteid. Miljöö on väga soe. Teisiti oleks võinud olla: võib-olla rohkem salakavalust, mis veel kõrva taha panna. Veel oleks tahtnud kuulda: kuidas siis tulla ja leida lahendus oma suurimale soovile.

Kirja pani Tiiu.

25. mail Arukülas

2010-05-27T14:06:00.002+03:00

25. mai MOBI leidis meid Aruküla Põhikoolist Raasiku vallast.

Liivi Puumets, Raasiku valla juhtiv sotsiaaltööspetsialist, prognoosis ennetavalt, et üritusel osaleb 25-30 huvilist-töötut ja Maire Palusoo, Aruküla Põhikooli õppealajuhataja arvas, et lisandub max 20 õpilast. Tegelikkuses istub saalis 14 õpilast ja 2 töötut. Küsin ühelt töötult, kust ta sai infot ürituse kohta. Ta vastab, et luges ajalehest, nägi kuulutustelt ja Liivi Puumets rääkis sellest samuti.

Lisaks Eha Atspolile Töötukassast ja Demisele HEAK-ist saavad sõna vallavanem ja tööandja. Nii Raasiku vallavanema Andre Sepa kui Mistra juhi Priit Tamme sõnumid on tööhõive suhtes positiivsed ja lootust sisendavad. Priit Tamm kirjeldab, kui raske on leida sobivaid töötajaid. Hetkel otsivad nad mõnda töötajat nii tootmisliinile kui administratiivse personali hulka. Ta kutsub üles noori õppima just oskustöölisteks ja insenerideks ning on õnnelik selle üle, et on taastamas head koostööd (ameti)kõrgkoolidega vajaliku järelkasvu saamiseks. Selgitame tööandjale koostöövõimalusi Töötukassaga.

Eva teeb noortele karjäärinõustamise lühiseansi. Kokkuvõttes tegelevad nii Eva kui Jelena Budarina individuaalselt kummagi töötuga. Jelena sõnul on tema töötu nutikas ja hakkaja ning ta aitab tal lisaks CV kohendamisele ka kandideerida ühele sobivale töökohale. Eva töötu saab lisaks CV analüüsile ka personaalse karjäärinõustamise osaliseks.

24. mail Kosel

2010-05-27T14:03:00.001+03:00

24. mai MOBI läks edasi Kosel, kus kohtumispaigaks Kose Gümnaasium.

Sotsiaalnõunik Merike Pihla ootab üritusele 20-30 töötut, ta on isiklikult vestelnud 30 töötuga, kes kõik on lubanud tulla. Tegelikult koguneb saali 7 töötut. Eks põhjuseid puudumiseks leiab alati – alustades vihmasest ja jahedast ilmast ning lõpetades ...

Siimu ettekande järel räägib Demis, kes seekord tutvustab lisaks ka Ida-Harjumaa projekti ja kutsub töötuid üles selles osalema.

OÜ Corle esindaja osutab positiivsetele märkidele - turu elavnemisele ja prognoosib tööjõuvajaduse suurenemist alates juulikuust. Estfin pakub tähtajalist tööd – töö on lihtne, kergesti õpitav, vajavad 5 töötajat.

Vaatamata tööandjate positiivsele sõnumile leidis üks töötu ikkagi, et häid töökohti läheduses pole ja kaugemale sõitmiseks ei jätku raha.

Merike tuletab meelde, et vald on selleks, et vajadusel aidata – toimetulekutoetused, ühekordsed toetused – küsigu, sest ei tea muidu, kes kõige rohkem abi vajab. Merike saab ka ise pakkuda võlanõustamist (ta on läbinud vastava koolituse). Vajadusel on võimalik ka võlanõustamisteenust sisse osta. Ka tema kutsub üles osalema töötuprojektis.

Päeva lõpetavad taas Eva ja Marja.

Osalejad andsid meile tagasisidet:
- kõik oli huvitav. Eva esinemine oli väga hea ja sisukas.
- Tubli algus, jätkake samas vaimus
- Palju lootustandvat infot. Põhjalikkus ülevaate andmisel. Kontaktid ja aadressid.
- Oleks tahtnud veel kuulda välismaisetest ettevõtetest Eesti ja meie kandis, kas neid siia ka tuleb (põhiliselt ollakse saartel). Ajutisest tööleminekust Soome. Sellest võiks teha eraldi õppepäeva.
- Kõige enam meeldis karjäärinõustamine
- Tööandjaid oleks võinud olla rohkem kohal
- Meeldisid konkreetsed (töö)pakkumised, kust otsida töökuulutusi, kuidas mingit paberit täita
- Teisiti oleks võinud olla: üldinfo päeva esimeses pooles on kuuldud jutt. Alustada tuleks päeva "teisest poolest", sellest on ka inimestele kasu!
- Meeldis üldise seisu analüüs, mis sisendas optimismi. Uute võimaluste teadasaamine
- Teisiti oleks võinud olla informeerimine ürituse kohta
- Kohalikke tööandjaid oleks võinud rohkem osaleda ja teavitada oma arengu (ellujäämise) perspektiividest
- Kõik esinejad olid väga kompetentsed ja näitavad üles aktiivsust ning positiivset suhtumist olukorra muutmiseks
- Teisiti: kõik see vajalik info võiks olla olemas kokkuvõtvalt ühel lehel koos vajalike andmete ja kontaktidega

24. mail Kõue vallas Ardus

2010-05-27T13:56:00.003+03:00

24. mai MOBI toimus Ardu Põhikoolis.

Meid võtab vastu väga külalislahke direktor Tiiu Lõoke. Tunneme end väga oodatuna. MOBI sihtgrupiks on kõik soovijad. Oleme eelnevas ettevalmistustöös vallavanema Ott Valdma ja koolidirektori Tiiu Lõokesega arutanud, et osa võiksid võtta kindlasti nii koolilapsed kui töötud. Viimaseid on Kõue vallas praegu 82. Osalejaid arvab vald tulevat 30+ ringis.

Tegelikult koguneb saali 32 õpilast ja 1 töötu. Viimane tuleb küll õigeaegselt kohale, kuid tema olek ei sobi kuidagi meie töisesse õhkkkonda. Kahjuks saabub teine osalenud töötu hilinemisega, aga see-eest on ta meiega võiduka lõpuni.

Siim Sarapuu tutvustab Töötukassa tegemisi, Demis Voss annab aru HEAK’i võimalustest ja Ott Valdma teeb lühiülevaate olukorrast vallas. Ott annab edasi ka kahe tööandja sõnumi – Lipuvabrik võtab töötajaid juurde, kuid põllumajandus lisatööjõudu ei vaja.
Äärmiselt positiivne on AS Maru Metalli tootmisjuht Jüri Niitmetsa etteaste – firmal tööd jätkub, 80% toodangust läheb eksporti, vajavad juurde töötajaid. Soovitab noortel õppida metallierialasid.

MTÜ Paunküla Hooldekeskuse direktor tööd ei paku, kuid näitab kätte suunad, mida võiks edasi õppida - sotsiaalvaldkond.

Lepime kokku, et vallavanem annab koolidirektorile nende tööandjate kontaktid, kes vajavad suveks hooajatöödele noori. Vähemasti 1/3 õpilastest avaldas selleks valjuhäälselt huvi.

Lõpetame hommikupooliku karjäärinõustamise (mida viib läbi Eva Rebas) ja tööotsingu töötoaga (mida viib läbi Marja Saarma).

Tagasisides toodi välja:
- mulle meeldisid kõige enam tööandjate esinemised
- oleks tahtnud veel kuulda sellest, mis võimalused on mul suvel tööle minna
- meeldis igapäevasest mitte tavapärane üritus. Huvitavad võõrad õpetajad. Räägiti töötusest ning laiendas silmaringi
- oleksin tahtnud rohkem kuulda kutsekoolidest
- meeldis arvutist tööde otsimine

Meie - Eva, Marja ja mina - kudusime kangastelgedel töötukassa esindajatena enda triibu Ardu kooli kaltsuvaipa. Ardu koolist tasub ikka läbi astuda, sest seal on käsitöö au sees ja on võimalik endale hästi armsaid asju kaasa osta. Siis näete ka Töötukassa triipe vaibas, mis ripub kooli fuajees.

Kirja pani Tiiu Vilms, töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna koondamistele reageerimise meeskonna juht

Tagasivaade Läänemaa MOBIle

2010-05-27T13:25:00.005+03:00

13. mail Vatlas

Vatla rahvamajja jõudsime vara hommikul.
Hommik oli päikesepaisteline ja kaunis ning me ei osanud aimatagi, et rahvamaja nii külm ja kõle on. Tuleb tõdeda ka, et Vatla on üks kauge koht ja justkui muust maailmast eemal. Vaatamata eelöeldule oli meid kuulama tulnud 10 inimest, kes olid heatahtlikud kuulajad ning aktiivsed kaasarääkijad.

18. mail viis teekond meid Virtsu, kus registreeritud töötuid on 40, aga MOBIle tuli 6 inimest.

20. mail olime Kõmsil, Hanila valla keskuses ja kuulamas oli 22 inimest.

Osavõtjad olid sõbralikud ja meie teenustest huvitatud. Mõlema päeva naelaks sai võlanõustaja Sirje Rehkalt. Tema esitatud näited SMS laenude, BIG laenude, mängusõltlaste kui ka elatisrahade võlgnike osas olid mõtlema panevad ja just sellest vaatenurgast, et meie inimesed ei tunne seadusi ega ka võimalusi, mis olukorda leevandavad. Piisab võlanõustaja ja isiku ühisest avaldusest nt kohtule ja 24 000.- võlast tuleb tagasi maksta vaid 6000.- (3000.- võlg + viivis). Näited olid elust enesest ja kunagi ei tea, kuidas ise võlgnike ringi satud, oled näiteks oma väga heale sõbrale käendaja vm.

Kui üritus läbi sai ja rahvas oli lahkunud siis MOBI turnee lõpetasime klaverimänguga ehk teenusekonsultant Regina mängis kuulajate soovil "Tartu marssi" ja "Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi"...

Selleks korraks on MOBI Läänemaal lõppenud. Suur tänu kõigile, kes osalesid ja oma mõtteid meiega jagasid. Eriline tänu Taebla, Kullamaa ja Hanila valla sotsiaaltöötajatele ning esinejate seltskonnale, kellel jätkus aega ja soovi meiega igal pool kaasas käia ja meie ettevõtmist toetada. Tänud!

Kirjutas Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison

22. mail Jõõpre rahvamajas

2010-05-27T11:53:00.002+03:00

Jõõpresse tuli meil sel korral minna ilusal päikeselisel laupäeval. Kuna meile meeldib see, mida me teeme, võtsime pakkumise hoolimata nädalavahetuse päevast vastu.

Nimelt toimus sel päeval Jõõpre külapäev. Meie saabusime rahvamajja kella üheteistkümneks. Ees ootas meid rõõmsatujuline Ülle, kes meid algselt ka osalema kutsunud oli.

Saalis toimus samal ajal näituse ülespanek, kohalike memmede lapitekid ja muu käsitöö oli meid ümbritsemas, keskkond missugune.

Sel korral rääkisime rahvaga mina ja karjäärispetsialist Terje. Meie koostöö sujub igati kenasti.

Peale töötute olid meid kuulama tulnud Jõõpre Põhikooli karjääriplaneerimise ringi liikmed: ka neile osutus meie info kasulikuks ning kuulati huviga.
Minu teemadeks olid jätkuvalt tööturu olukord, teenused ja hüvitised; Terje puhus karjäärijuttu.
Kuulajaid huvitasid kõige rohkem töötukassa teenused ning ravikindlustusega seonduvad küsimused. Jõõpre asub Pärnule üsna lähedal, seega, kes töötavad, enamasti teevad seda linnas.

Peale etteastet külastasime puhkpillimängu saatel laadaplatsi ja saime osa kohalikust melust. Ma arvan, et Jõõpre rahval oli küll ilus päev tulekul, ilmaga neil vähemasti vedas!

Sellega saigi MOBI Pärnumaal selleks korraks läbi. Mul on igati hea meel, et sain seda organiseerida ja läbi viia. Tänud kõigile kes kaasa lõid.
Meeldivate uute kohtumisteni!

Kirjutas töötukassa Pärnu osakonna koondamistele reageerimise meeskonna juht Pille Pärna

Tagasivaateid Hiiumaale

2010-05-26T11:37:00.003+03:00

13. mail Emmastes
Teine ringsõidupäev viis Hiiumaa MOBI Emmaste valda.
Emmaste võttis meid vastu sooja kevadilmaga.
Valla sotsiaaltöötaja Liia Rull oli meid ootamas Emmaste Aktiviseerimiskeskuses.
Osavõtjaid kogunes 15 inimest.

Kui Kõrgessaare vallas lõpetas meie nõustamispäeva ohvriabitöötaja Kirsti Pihlamägi, siis Emmastes peale sissejuhatavat tutvustust andsime Kirstile esimesena sõna.
Mina tegin ülevaate Hiiumaa tööturu olukorrast. Rääkisin, kuidas on möödunud esimene aasta Eesti Töötukassas. Andsin tagasisidet koostööst tööandjatega, mille tulemusena saame tööd otsivatele inimestele pakkuda praktikavõimalusi, töökohti.
Julgustasime inimesi olema ise aktiivsed tööotsingutel, pöördudes teenuste saamiseks meie osakonna töötajate poole. Pille-Riin ja Ülle tutvustasid teenuseid.
Pille-Riin tutvustas nõustamisteenuseid, Ülle selgitas kokkutulnuile, et ümberõppe pakkumisel lähtume tööturu vajadustest, et koolitus suurendaks väljavaateid tööd leida.

Kuna koostöö kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega on väga oluline, siis peale väikest kosutavat kohvipausi jätkas infopäeva Kõrgessaare abivallavanem Katrin Sarapuu, kes tuli Emmaste rahvale tutvustama naabervallas käimasolevat projekti ja selles osalemise võimalust.

Kirja pani Sirje

19. mail Käinas
19. mail alustasime kolmanda MOBI ringsõidupäevaga. Sihtkohaks oli Käina vald, Putkaste. Kohale jõudsime 9.30, seega jäi meil pool tundi aega, et vajalik tehnika üles seada ja materjalid välja panna. MOBI ringsõidul käisime mina, juhtumikorraldaja ja ohvriabitöötaja ning seekord viisime MOBI läbi Samaaria Eesti Misjoni Hiiumaa osakonnas.

Meid võttis vastu Samaaria Eesti Misjoni juhataja Ingrid Purge, kellega saime enne osalejate kohale jõudmist veel muredest-rõõmudest rääkida. Ingrid Purge on meie pakutavate teenustega kursis ja tööandjana neid ka aktiivselt kasutanud.
Kohaletulnud inimesed olid väga sõbralikud, julged küsima ja arutelus kaasa lööma. Kokku osales 11 inimest.

Põhilised teemad, millest rääkisime, olid tööturuteenused, Käina valla ning Hiiumaa tööturu olukord. Elav huvi oli ka võlanõustamise vastu.
Andsime soovitusi kandideerimisdokumentide koostamiseks, töövestlusel esinemiseks.

20. mail Hellamaal
20. mail jätkas MOBI samas koosseisus Pühalepa vallas Hellamaa Perekeskuses.
Meid tervitas rõõmsalt sotsiaalnõunik Urme Soonvald koos kohale tulnud inimestega. Kõige suurem osavõtjate arv oligi Pühalepa vallas - 18 inimest oli meid kuulama tulnud.

Põhiliselt tunti huvi vabade töökohtade olemasolu kohta, tööturuteenuste ja -toetuste vastu. Teemaks tuli ka koondamishüvitiste maksmine. Veel küsiti meie käest infot töötute ravimitoetuse kohta. Jagasime kõigile infovoldikuid ja tutvustasime ka töötukassa kodulehekülge, infotelefonile tasuta helistamise võimalust.

Kokkuvõtteks täname kõiki valdade koostööpartnereid, kes meid MOBI üritustel toetasid ja kõiki inimesi aktiivse osalemise eest!

Kirja pani karjäärinõustaja Pille-Riin Persidskaja

19.05. Vara vallas Koosal

2010-05-24T16:27:00.002+03:00

Vara vald, kes esialgu tundus „rongist maha“ jäävat, kui MOBI planeerisime, tuli siiski lõpuks kaasa ja nii asusime leitsakulisel päeval ka Koosa poole teele.

Koosa Noortekeskus asub hubases puumajas, mis on ehitatud juba 1905.a. Endises koolimajas on omal ajal tähti veerinud ka legendaarne teatrimees Karl Ader. Praegu võtavad meid vastu mõnusad ruumid, lahke perenaine ning hingematvad vaated II korruse rõdult.

Lõõskav päike oli ilmselt ka kindla peale tulla lubanud töötud mõnusasse olelemisse suigutanud, nii et Töötukassa hoopis meelest läinud.

Kohal oli üks töötu, tubli naine, kes ka juba Kolkjas käis meiega kohtumas. Samas oli kohal ka üks kohalikest tööandjatest ja ka mitmed valla töötajad.

Kohe algul puutusime kokku probleemiga, mis tundus esmapilgul uskumatu: Vara vallas on töötuna registreerituid 130 ringis, kui aga neile tööd pakuti, ei leidunud ühtki huvilist. Kusjuures töö oli mitte väga konti murdev, värskes õhus ja töötasuks pakuti 50 krooni tund. Meie praktikant Kadri, kes rahastab magistriõpinguid oma töötasust, ohkas vargsi, et tema palk küll nii suur ei ole.

Kuhu siis töötegijad kadunud olid? Kas eelistasid mitteametlikku töötamist ja ümbrikupalka, soovisid Töötukassa hüviste ja toetuste toel puhata või olid leidnud toimetulekutoetuste toel endale elamisviisi? Lõplik vastus jäigi saamata, võisime vaid oletada...

Vallavalitsuse töötaja Ingrid vahendas töötutelt kuuldut: võimalus kohapeal püsivat tööd leida on nullilähedane, samas kaugemal tööl käimist takistab pea olematu bussiühendus.
Arutasime koos seda probleemi ja püüdsime leida lahendusi, jagasime teiste kogemusi, julgustasime.

Probleem ilmnes ka avaliku tööga: vald oli püüdnud leida võimalusi avaliku töö pakkumiseks, kuid kuna saadud töötasu võrra vähenesid toimetulekutoetused, siis ei saanud ka sellest asja, sest inimesed eelistasid töö tegemisele toimetulekutoetuste toel virelemist.

Meiega oli kaasas võlanõustaja Diana. Küsimusi oli talle palju, paraku lihtsaid lahendusi selle kohta, kuidas kiiresti "võlast vabaks" saada, tal pakkuda ei olnud. Küll aga kõlas mitmel korral mitmes vormis tungiv soovitus kõigile, kel võlgadega probleeme: mitte pead liiva alla peita ja loota, et probleemid kaovad iseenesest, vaid nendega tegeleda. Suhtlema peaks võlausaldajaga, kohtutäituriga. Kohtukutset ei tohi kindlasti lihtsalt ära visata, vaid ikka ise peaks kohale minema. Kohtud eeldavad, et pooled jõuavad omavahel kokkuleppele. Kui aga üks pooltest üldse kohale ei ilmu, jõuab otsusesse ainult võlausaldaja taotlus. Kui inimene aga ise enda eest seisab, võivad müstilised mõõtmed omandanud intressid oluliselt mõistlikumaks väheneda. Abi dokumentide täitmisel lubasid pakkuda ka valla töötajad.

Keerulised on ka elatusraha nõuded. Kuulsime lugu kohalikust mehest, kel ainuke sissetulek töövõimetuspension. Sellest peab ülal pidama kahte last ja töötut abikaasat. Samas on eelmine abikaasa andud kohtusse elatisraha nõude esimese lapse kasuks. Tundub ebaõiglane, ükskõik kust otsast vaadata. Kellel on eelisõigus, kes peaksid kannatama: laps esimesest abielust või praegusest? Küüniline ütlus: "laps järelmaksuga" ei lahenda probleeme.

Suurt huvi pakkusid teemad, mis seotud riigi toetusega tööandjatele, kes võtavad tööle puudega isiku või isiku, kel töövõime kaotus: sotsiaalmaksusoodustus, kulude hüvitamine jms. Kohal olnud tööandja Madis oli tõsiselt huvitatud ja kurtis, et sellist infot pole just kerge leida.

Noortekeskuse perenaine Hellika pakkus lõpuks kohvi ja tegi ekskursiooni majas. Ja oligi aeg autoninad linna poole suunata, sest muud tegemised ootasid. Vallavanem oli meile väga tänulik ja avaldas lootust, et suust-suhu leviva tõhusa reklaami tulemusena on tulevikus nii vahval üritusel kindlasti kohal rohkem huvilisi.

Kirjutas Reet.

MOBI Järva-, Viljandi- ja Harjumaal

2010-05-24T09:44:00.002+03:00

Järvamaal:
21. mail 9.00 Albu vallas Albus
21. mail 13.00 Albu vallas Ahulas
25. mail 9.00 Koeru vallamajas
26. mail 12.00 Ambla rahvamajas

View Larger Map

Viljandimaal: 25. mail kell 10.00 Tarvastus

Harjumaal:
24. mail kell 11.00 Kõue vald, Ardu Kool
24. mail kell 15.00 Kose vald, Kose Gümnaasium
25. mail kell 14.00 Raasiku vald, Aruküla Põhikool
26. mail kell 10.00 Kuusalu vald, Kuusalu Rahvamaja
26. mail kell 15.00 Vasalemma vald, Vasalemma Põhikool
27. mail kell 14.00 Nissi vald, Nissi Põhikool
28. mail kell 10.00 Anija vald, Kehra Kultuurimaja
2. juunil kell 14.00 Saku vald, Saku vallamaja

View Larger Map

Räägitakse tööturuolukorrast, tööotsimisest, töötukassa pakutavatest teenustest ja toetustest. Jutuks tuleb kohalik ettevõtlus ning väljavaated tööks konkreetses piirkonnas. Toimub võlanõustamine, soovijad saavad kõigil teemadel nõu küsida ka individuaalselt.

MOBI Toril

2010-05-24T09:38:00.002+03:00

Torisse sõitsime koos karjäärispetsi Terjega. Taaskord peab tõdema, et meil on ilusaid paiku ja korras rahvamaju. Vallad ja olud on siiski väga erinevad.
Tori Rahvamaja on jällegi ilus näide, kõik seal majas on korras ja inimestel hea koht kus käia.

Kokku tuli inimesi 9, kuigi valla poolt oli ettevalmistusi tehtud mõnikümnele. Need kes kohal, olid väga huvilised ja üks härra pani mind ikka vägagi oma küsimuste ja arvamustega proovile. Aga järjest leebemaks ta muutus ja hiljem naeratas ja tänas :)

Põhilised aruteluteemad olid tööpraktika ja koolitus.
Lisaks meile astusid taas üles võlanõustaja ja psühholoog, viimane sai sel korral rahva eriti hästi kaasa rääkima. Tori inimesed paistsidki silma oma avatuse ja arvamuse avaldamise poolest. Nende silmist oli pärast üritust väga hästi näha, et me olime vajalikud ja tõime neile vajalike sõnumeid.

Tegelikult on nii, et Toriga pidi meie MOBI Pärnumaal lõppema. Hiljem lisandus aga veel üks paik, kuhu me läheme laupäevasel päeval ja selleks on Jõõpre Külapäevad! Kuhu meid ka ei kutsuta :).

Kirja pani
Pille

MOBI Hiiumaal - Kõrgessaare

2010-05-24T09:35:00.002+03:00

Alustasime mobiilset nõustamist Hiiumaal Kõrgessaare vallast. Kõrgessaare vald on olnud meie hea koostööpartner ja Kõrgessaare rahvaga kohtumiseks pakus abivallavanem Katrin Sarapuu meile Kõrgesaare Tööharjutuskeskuse ruume. Hommikul oli ta meid tervitamas.

Kohaletulnud inimesed olid väga abivalmid, aitasid meil tehnika töökorda seada, ja vestlusring võis alata.

Andsime ülevaate tööturu olukorrast saarel. Rääkisime Eesti Töötukassa selle aasta põhilistest prioriteetidest, sellest, et eurorahade toel panustab Eesti Töötukassa eelkõige tööandja ja töötaja kokkuviimisesse, pakkudes selleks tööpraktikat ja lihtsustatud tingimustega palgatoetust, mille vastu tööandjad tunnevad elavat huvi ka Hiiumaal. Kohalolijaid huvitas, millised ettevõtted on Hiiumaal võtnud inimesi tööle palgatoetusega ja pakkunud tööpraktika võimalust. Millised vabu töökohti on meil vahendada ja kus need asuvad, sest tihti on töö leidmisel takistuseks mittesobiv transpordiühendus.

Karjäärinõustaja tutvustas tööotsingul vajaminevaid dokumente, nende koostamist ja
julgustas probleemide- küsimuste tekkimisel abi otsima meie osakonnast.

Lõpetas meie vestlusringi ohvriabitöötaja Kirsti Pihlamägi, kes meelsasti liitus MOBI ringsõiduga saarel, et tutvustada ohvriabi ja võlanõustamise teenust valdades kõigile huvilistele.

Aitäh kõigile osavõtjatele!

Kirja pani
Sirje

12. mail Kihnus

2010-05-18T15:16:00.002+03:00

Milline imeline hommik - päike, soe ilm ja hea seltskond. Kes ei tahaks sellistes oludes sõita Kihnu saarele teavet viima. Minuga ühinesid karjäärinõustajad ja Oliver töövahendusest.

Nagu ikka ,sai teele asutud viimasel minutil ja sellest johtuvalt algas ka hommik seiklustega. Pärnust välja sõites selgus, et praam väljub 15 minutit varem kui arvasime, aga nagu ikka Kihnu värk: meid lubati ära oodata. Eks siis tuli mul gaasi vajutada ja otse praamile ma sõitsin, hõivates viimase koha .

Saarel väikest tuuri tehes jõudsime me järeldusele, et ilus ilm ei ole just kõige parem asi... sest inimesed olid oma põllutöid tegemas. Juba mõtlesime, et läheme ka ise vagude vahele.

Publikum just kõige suurem polnud, aga kes kohale olid tulnud, said vajaliku info kätte ja olid rõõmsad selle üle. Kohal oli ka üks tööandja ning eriti tänulik oli üks noormees, kes sai uue ideena vabatahtlikuks minemise võimaluse, samuti kuulda ettevõtluse alustamise toetusest.

Nagu saarerahvale omane, kostitati meid hea ja paremaga, kohalik memm oli isegi kringli küpsetanud. Kuulsime ja arutasime kohalike võimaluste ja tegemiste üle.

Saarele sai oma kolm tuuri peale tehtud. Ja mitte niisama, tutvusime kohalike tööandjatega. Üle said vaadatud Kihnu Rand ja sealsed kämpingud, Kihnu Külmhoone, Kihnu Veeteed, kes on suurim tööandja ning neli külapoodi :)

Väike eine värskes õhus ja taas kodu poole teele.

Oli väga positiivne päev!

Kirja pani Pille

11. mail Tõstamaal

2010-05-18T15:11:00.003+03:00

Tõstamaale suundusime koos karjäärinõustajaga. Samuti oli tööasjus Pärnusse jõudnud Mati Ruul, kes soovis meiega ühineda. Nii me teele asusimegi .Hea, et Mati oli kaasas, kohale jõudes rakendasime ta tööle ja ta meisterdas meile valgest linast ekraani :)

Tõstamaa kant on alati ilus ja korras ning kuidagi rahustav. Kultuurimajja kogunes 14 kuulajat, valdavalt registreeritud töötud. Üks mees oli julge ja teatas, et tema on tööta juba paarkümmend aastat.

Jällegi oli suurem huvi praktika ja palgatoetuse vastu ning ka oma ettevõtlus oli huvipakkuv. Arvati, et raskusi on just selle hea äriidee leidmisega. Siinkohal tõi Mati väga häid näiteid, milliseid eriskummalisi ideid on meile esitatud ja mis nüüdseks juba ka toimivad.

Inimeste huvi räägitu vastu oli suur, seda näitasid nii küsimused kui kaasarääkimine. Taas olid kohal ka võlanõustaja ja psühholoog.

Homme siis tuleb meil ette võtta imeline merereis Kihnu suunal :)

Kirja pani Pille

10. mail Kullamaal ja 11. mail Paliveres

2010-05-12T09:36:00.002+03:00

Läänemaa MOBI sai alguse esmaspäeval, 10.mail Kullamaa vallast. Jõudsime Kullamaa rahvamajja kell 10.30 ehk pool tundi varem, et välja panna ja üles seada kaasavõetud infomaterjal ja tarvilik tehnika. Lisaks minule oli kaasas karjäärinõustaja, tööandjate teenusekonsultant, Läänemaa arenduskeskuse ettevõtluskonsultant ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse arendusjuht. Esinejate ootsuärevus aina tõusis, sest 5 minutit enne algust ei onud ühtegi töötut, tööandjat ega üldse inimesi liikumas. Ega olukord ei olnud parem ka 11.10, aga kuna juba välja oli sõidetud, siis astusime õue ja otsisime inimesi ning mõned õnnestuski tabada, kokku 4. Ilmselgelt on meil töötud kõige hõivatumad inimesed, käes ju maatööde, põllutööde aeg ning muud tegemised.
Need vähesed osalejad-kuulajad tundsid huvi karjääriinfo ja õppimisvõimaluste vastu Haapsalu Kutsehariduskeskuses.
Nii see esimene MOBI päev läks! Kusagil kuklas aga vasardas küsimus: "Kuidas homme?", "Kas osalejaid tuleb?" jne.

Teisipäeval, 11. mail jõudis MOBI Taebla valda. Kokkusaamine oli kavandatud Palivere laste- ja noortekeskuses. Seekord planeerisime oma ürituse hommikul kell 9.00, arvasime, et kui lapsed kooli ja lasteaeda viidud, siis on õige aeg MOBI kuulama tulla. Kui kohale jõudsime, ootas meid ees lahke perenaine Inga ja kuum kohv. Peagi hakkasid ka kuulajad kogunema, kokku sai neid 9.

Peamiseks jututeemaks sai ettevõtlus ja sellega seonduvad võimalused, aga ka FIE, OÜ ja AS olemise rõõmud ja mured. Nimetatud teemadel tegi põhjaliku ja huvitava ettekande Läänemaa Arenduskeskuse (LAK) ettevõtluskonsultant Kersti.

Andsime ülevaate Taebla valla statistiliste andmete osas, tutvustasime töötukassa teenuseid ja rahvas oli aktiivne küsima ja kaasa rääkima just tööpraktika ja palgatoetuse teemal. Karjäärinõustaja andis näpunäiteid CV, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostamiseks.

Vaheajal pakuti kõigile kohvi ja küpsist. Kohvijoomise käigus saime veel vabamas õhkkonnas asjadest rääkida ja kel mure, sai sellega ka personaalselt pöörduda. Paar osalejat registreerus LAK-i ettevõtluskonsultandi konsultatsioonile äriidee teemal.
Nii esinejad kui osavõtjad olid rahulolevad. Neljapäeval asume teele Hanila valda, eks näis, milliseks meie päev seal kujuneb.

Kirja pani Evelin

Tootsis 10. mail

2010-05-10T16:21:00.002+03:00

Esmaspäevasel hommikul asusime Tootsi valda teele mina ja karjäärispets Terje. Tee tundus jällegi pikk ja probleeme tekkis ka kultuurimaja leidmisega, seega jõudsime kohale viimasel minutil.

Seekord oli publik väiksemaarvulisem kui eelmisel nädalal külastatud kohtades. Meid oli tervitamas vallavanem isiklikult. Tema jäi meid ka kuulama ja pärast saime kohvilauas ka kohalikest oludest ülevaate.

Mis siin salata, kohalike töötute, keda vallas on üle 40 huvi kohale tulla oli väike. Kohal olid mõni noor töötu, samuti ka kooliõpilasi, keda huvitas eeskätt karjääriinfo ja õppimisvõimaluste teema. Vajalikku infot nad meie käest ka said.

Tootsi on tuntud eeskätt turba tootmise poolest, sellealane ettevõtlus on tänaseks päevaks küll vähenenud. Lisaks tegutsevad Tootsis aiand ja õmblusettevõte, koahpeal on ka perearst ja postkontor.

Kirjutas Pille.

MOBI Saaremaal: 10. - 20. mail

2010-05-10T13:21:00.006+03:00

Täna algas MOBI ringsõit Saaremaal. Külastame nelja valda:
10. mail kell 12.00 Orissaare vald, Kavandi seltsimaja
12. mail kell 10.00 Kaarma vald, Aste klubi
17. mail kell 14.00 Kihelkonna vald, Pidula kalakasvatus
20. mail kell 10.00 Leisi vald, Pamma seltsimaja.

Räägime nendel teemadel:
• Tööturu olukord
• Kohalike tööandjate võimalused
• Valla ettevõtluskeskkond ja teenused
• Tööotsingu, karjääriinfo ja tööleasumise alane teavitamine ja nõustamine
• Töötukassa tegevuse tutvustamine (töövahendus, toetavad teenused)
• Ettevõtluse alustamise võimalused
• Soovijatele individuaalne nõustamine

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

View Larger Map

MOBI Hiiumaal: 11. - 20. mail

2010-05-10T13:03:00.006+03:00

Homme algab MOBI ringsõit Hiiumaal. Külastame nelja valda:
11. mail kell 9.00 Kõrgessaare vald, Kõrgessaare tööharjutuskeskus
13. mail kell 10.00 Emmaste vald, Emmaste aktiviseerimiskeskus
19. mail kell 10.00 Käina vald, Putkaste, Samaaria Eesti Misjoni Hiiumaa osakond
20. mail kell 13.30 Pühalepa vald, Hellamaa perekeskus.

Räägime nendel teemadel:
• Tööturu olukorra tutvustus – Sirje Romanov (töötukassa Hiiumaa osakonna juhataja)
• Tööturuteenused – Ülle Mänd (töötukassa Hiiumaa osakonna teenusekonsultant)
• Tööotsingu- ja karjääriinfo ja tööleasumise alane teavitus ning nõustamine – Pille-Riin Persidskaja (töötukassa Hiiumaa osakonna karjäärinõustaja)
• Individuaalne nõustamine – Pille-Riin Persidskaja
• Ohvriabi ja võlanõustamine - Kirsti Pihlamägi(ohvriabitöötaja)

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

View Larger Map

7. mail Lavassaares

2010-05-10T10:15:00.002+03:00

Lavassaarde oli hea teele asuda, kuna kaardilugeja oli omastkäest olemas. Meie töövahenduskonsultant Marko on nimelt Lavassaare elanik.

Eelnevalt oli meile räägitud, et sellelaadsetel üritustel käivad vaid pensionärid, aga meie üllatuseks oli kohal 16 töötut, kes soovisid meiepoolset infot kuulata. Ka sotsiaaltöötaja oli väga rõõmus sellise huvi üle.

Põhimure on ikkagi see, et tööandjaid piirkonnas ei ole ja see tähendab, et tööd üldse mitte. Töötav elanik käib tööl linnas.
Peale meie olid taas kohal võlanõustaja ning psühholoog. Viimane koondas inimesed ringi enda ümber ja sellest kujunes mõnus tunnike.

Uuel nädalal jällegi uued kohad ja inimesed.Oleks vaid kevadisemat ilma.

Kirja pani Pille

Läänemaal: 10.-20. mai

2010-05-07T14:17:00.003+03:00

10. mail kell 11.00 Kullamaa vald, Kullamaa kultuurimaja
11. mail kell 9.00 Taebla vald, Palivere päevakeskus (endine raudteejaam)
13. mail kell 9.00 Hanila vald, Vatla rahvamaja
18. mail kell 9.00 Hanila vald, Virtsu arenguseltsi ruum
20. mail kell 9.00 Hanila vald, Kõmsi rahvamaja.

Räägime nendel teemadel:
1. Tööturu olukorra tutvustus
2. Tööturuteenuste tutvustus
3. Ettevõtlusalane rühmanõustamine (Läänemaa Arenduskeskus, edaspidi LAK)
4. CV ja motivatsioonikirja koostamine (iseseisvaks tööotsinguks ettevalmistamine)

Lisaks räägime täiskasvanute õppimisvõimalustest (Kullamaal) ja toimub võlanõustamine (Virtsus ja Kõmsis).

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

View Larger Map

4. mail Häädemeestel

2010-05-06T09:41:00.002+03:00

4. mail Häädemeeste seltsimajas

Oli tõeliselt külm ja vihmane maikuu hommik ja meie asusime jälle teele, seekord Häädemeeste poole, mis meile kõigile väheke tuttavam paik.

Kohale jõudes olime imestunud, milline ilus ja hubane seltsimaja Häädemeestes asub.
Vastuvõtt oli soe ja mõnus. Kuulajate hulgas oli nii mõnigi minu endine klient ning hea oli taas kohtuda ja kuulda, kuidas neil läheb.

Huvilisi oli kokku üksteist. Selgus, et MOBIst teavitamisega on tõsiselt tegeletud, aga piirkonnas puudub suurem huvi. Põhjusena oskasid kohalolijad mainida, et kodused tegemised ootavad ja seepärast ei raatsita päeva raisata. Aga tänud neile, kes leidsid aega meiega kohtuma tulla!

Rääkisime ikka samadel teemadel kui eelmiselgi päeval. Lisaks meile oli kohal ka võlanõustaja.

Kuulajate hulgas oli ka üks tööandja, keda huvitasid tööandjatele mõeldud teenused.

Kohvipausi ajal tutvusime kohalike tegemistega. Hea oli kuulda, et tööd küll pole, aga seltsimajas toimub sageli koosviibimisi ja üritusi ning töötavad erinevad huviringid: kel huvi, saab kodust välja tulla küll.

Reedel asume teele Lavassaare poole, eks näis, milliseks meie päev seal kujuneb.

Kirjutas Pille

3. mail Varblas

2010-05-06T08:57:00.003+03:00

3. mail Varbla Rahvamajas

Pärnumaa MOBI sai alguse Varbla vallast hommikul kell 10. Pärnust asusime teele kolmekesi: peale minu veel karjäärinõustaja Silvi ja EURES nõustaja Maie. Hommik oli päikesepaisteline ja meie ootusärevuses, et kes ja mis meid Varblas ees ootab. Teel selgus, et ega me eriti täpselt ei tea, kuidas sinna sõitma peab. Nii me siis lugesime kaarti ja jõudsime ikka õigeaegselt kohale. Tuleb tõdeda, et eks Varbla üks kauge koht ole ja linnaskäimine vaevanõudev.

Ees ootas meie üllatuseks tervelt 22 huvilist. Oli inimesi, kes olid end alles hiljuti töötuna arvele võtnud ja ka neid, kes töötud olnud juba pikka aega. Valitses meeldiv õhkkond.

Andsime ülevaate Varbla vallas toimuvast, tutvustasime töötukassa teenuseid ja hüvitisi. Rahvas oli aktiivne küsima ja kaasa rääkima just tööpraktika ja palgatoetuse teemal. Pikemalt tuli peatuda ettevõtluse alustamise toetuse teemal. Kuulajad tunnistasid, et keegi neist ei julge hetkel võtta riski, et ettevõtlusega alustada, aga huvi see siiski pakkus ja mine tea, milliseid häid mõtteid ikkagi tulla võib.

Maie rääkis põhjalikult EURESest (www.eures.ee) ja Silvi karjääriteenustest. Oli näha, kuidas rahvas huviga kuulas.

Meiega liitus ka võlanõustaja Katri Heinjärv, kes andis oma ettekandes vajalikku infot võlanõustamise kohta, seostades seda näidetaga elust.

Psühholoog pani rahva kaasa mõtlema ja ülesandeid tegema, tema põhisõnum oli, et enda teistega võrdlemisel pole mõtet ning rõhutada tuleb oma positiivseid külgi.

Pärast pakuti kõigile kohvi ja maitsvat kringlit. Kohvijoomise käigus saime veel vabamas õhkkonnas asjadest rääkida ja kel mure, sai personaalselt pöörduda.

Selliseks meie esimene MOBI üritus kujunes, vast veidi pikaks läks päev, kuid rahvas jäi rahule ja meie ise ka.

Kirja pani Pille

Pärnumaal: 3. - 13. mai

2010-05-03T14:54:00.006+03:00

Pärnumaa MOBI alustab. 3.-13. maini külastame erinevaid Pärnumaa paiku.

3. mai: Varbla vald, Varbla Rahvamaja, kell 10:00
4. mai: Häädemeeste vald, Häädemeeste Seltsimaja, kell 10:00
7. mai: Lavassaare vald, Lavassaare Rahvamaja, kell 11:00
10. mai: Tootsi vald, Tootsi Kultuurimaja, kell 10:00
11. mai: Tõstamaa vald, Tõstamaa Rahvamaja, kell 10:00
12. mai: Kihnu vald, Kihnu Tervisekeskus, kell 10:30
13. mai: Tori vald, Tori Rahvamaja, kell 10:00
22. mai: Audru vald, Jõõpre Rahvamaja, kell 11:00

Räägime nendel teemadel:

• Tööturu olukorra tutvustus
• Töötukassa tegevuse tutvustamine – töövahendus, tööturuteenused ja -toetused, EURES (töövahendus Euroopas)
• Karjäärinõustamine ja karjääriinfo.Tööotsimise allikad ja kandideerimisdokumentide koostamine
• Võimalused poolelijäänud haridustee jätkamiseks
• Rääkima tulevad võlanõustaja ja psühholoog

Olete oodatud kuulama ja kaasa mõtlema!

Pärnu Postimees: Töötukassa nõustab mobiilselt
Ekspressjob: Töötukassa buss sõidab mööda Pärnumaa valdu

View Larger Map

12.aprillil Haaslavas, Priiuse Seltsimajas

2010-04-16T14:18:00.004+03:00

Esmaspäeva hommik võttis meid vastu ilusa kevadise päikesepaistega ning sõit Priiuse Seltsimajja võis alata hea tujuga. Hoolimata sellest, et hea tuju tahtis meid õigelt teelt veidi kõrvale juhtida, jõudsime Seltsimajja õigeaegselt. Seal ootas meid juba ka valla hoolekande vanemspetsialist Liivi. Tundub siiski, et kevadiselt soojemad ilmad on inimesed juba maatööde rüppe meelitanud, sest kuulajaid oli sedakorda vaid kaks. Kumbki neist ei olnud ennast töötuna registreerinud, kuid tööd otsisid nad siiski.

Oma jõududega olid seegi kord meile seltsiks tulnud Talgujad: Valdo, Agu, Õnne ja Alar. Peamiseks jututeemaks sai ettevõtlus ning valla ettevõtluse arendamine. Selgus, et hoolimata Tartu linna lähedusest ja seega võimalusest elada maal ning töötada linnas, lähevad paljud valla elanikud siiski linna elama. Seetõttu on ka valla elu veidi vaiksemaks jäänud. Samas on teada, et valda soovitakse asutada SA Maarja Päikesekodu, mis on mõeldud elamiskohaks intellektipuudega noortele ning tänu millele saaks vald juurde peaaegu 100 töökohta. Kahjuks tõdes hoolekande spetsialist, et valla elanikud ei soovi alati uusi suuri muudatusi.

Kuna seekord puudusid meie seltskonnast Ärinõuandla inimesed, rääkisime ise võimalikult palju erinevatest ettevõtluse alustamise võimalustest, sealhulgas ka MTÜ asutamisest ning sellest, kuidas on võimalik Töötukassast oma tegemistele tuge saada. Hakkasime arutlema, kuidas oleks võimalik taastada vana elamukompleksi nii, et sellest tõuseks kasu nii sellele inimesele, kes seda tegema hakkab kui ka tervele kogukonnale. Kuidas oleks võimalik sealjuures ka töötukassa teenuseid, tööpraktikat ja palgatoetust, kasutada? Mitmekesi suudeti välja mõelda mitmeidki plaane, mida hea tahtmise korral on kindlasti võimalik teoks teha.

Arutelu lõpuks oli tekkinud palju uusi ideid ning nüüd tuli tõdeda, et tuleb vaid tegutsema hakata. Enne seltsimajast lahkumist tutvustati meile veel maja ning nägime, kuidas vanemad osad korda olid tehtud. Auto poole liikudes paistis soe kevadpäike, lubades mõelda, et just see koht on sobilik Päikesekodu loomiseks. Jääb vaid loota, et kõik läheb plaanitult.

Selleks korraks on MOBI Tartumaal lõppenud. Suur-suur aitähh kõigile, kes osalesid ja oma mõtteid meiega jagasid. Eriline tänu kohalike valdade töötajatele ja Talgujate seltskonnale, kellel jätkus aega ja soovi meiega igal pool kaasas käia - ilma teieta ei oleks see tuur sedavõrd hästi läinud.

Kohtumiseni ja ilusat kevadet kõigile!

Kirja pani Livia

Meenutused Sangastest (30.03) ja Otepää vallast (31.03)

2010-04-08T12:22:00.004+03:00

Sangaste Seltsimajja tuli töötukassa infot kuulama neli inimest. Nende seas oli ka töötu, kes osaleb Vana-Antsla. Kutsekoolis puuetega inimestele korraldataval koolitusel. Sooviti teada elektrikute kvalifikatsiooni tõstmise võimalusest.
CV koostamise põhitõdede kohta tehti palju märkmeid, samuti arutlesime tuleviku unistuste töökohtade teemadel.

Otepääl osales samuti neli huvilist. Üks nendest oli töötav tööotsija koos oma gümaasiumi lõpetava tütrega. Perel on plaanis elukohta vahetada ning Tartusse elama minna. Tunti huvi töötavate inimeste võimaluste ja selle vastu, mida on pakkuda suveks kooliõpilastele.

Tutvustasime olukorda tööturul ning seda, millised võimalused ja nõuded on töökohale kandideerimisel.

Mis puudutab tööle kandideerimist, siis kurdeti, et pahatihti ei võta tööandjad pärast CV saatmist üldse ühendust ja küsiti nõu, kas võib tööandjaga ka ise ühendust võtta. Huvi tunti ka selle vastu, kui viisakas on töövestlusel rääkida töötasust.

Kirja pani Merike

MOBI Elvas Talgujate pilgu läbi

2010-04-08T12:00:00.000+03:00

Varahommikul (no töötu inimese jaoks on 9:05 ikka väga vara) startis Tartust Talgujate ekipaaž. Piloodiks Alar, kaardilugejaks Õnne. Nõo kiriku juurest võtsime peale Lea.

Elva linn oli meile ette valmistanud korraliku kõrberalli – kõik tänavad üles kaevatud ja sõit punasel liival. Ümberkorraldustega tänavatel läks Elva Raamatukogu leidmisega oma 10-15 minutit, kohale jõudes pidime leppima tõsiasjaga, et töötukassa ekipaaž oli seekord meist ette jõudnud ja juba kohal.

Raamatukogu saalis oli kohal 11 kohalikku tööotsijat, töötukassat esindasid seekord Jane, Ege, Reet, Livia ja teine Jane. Kohal olid ka Rita Ärinõuandlast ning Elva linnapea ning sotsiaalnõunik.

Esimesena saigi sõna linnapea. Saime teada, et Elva 6109 elanikust on praegu töötuid 267, veel aasta tagasi oli neid 89.
Suurimad tööandjad Elvas on Linnavalitsus ja selle allasutused, Saint Gobain, Enics ja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Linnapeale esitatud küsimustest tekkis poliitiline diskussioon.

Et veidi liigutada, tegi Reet ettepaneku toolid ringikujuliselt paigutada. Saime päris suure ringi. Jane Väli tutvustas kohaletulnud töötukassa inimesi ja küsimuste voorus tekkis tuline vaidlus kohaliku mehega, kes ei olnud rahul, et Elva töötud peavad käima Tartus töötukassas. Ei olnud tal ka usku sellesse, et tööd võiks kusagilt leida – olgu Tartust või Elvast. Kindlasti on Eesti töötute hulgas – eriti maapiirkondades – palju selliseid lootuse kaotanud inimesi, kelle jaoks töötuna arvelolek on vaid ravikindlustuse tagatis, ei enamat. Ometi saab töötukassas arvel olija kasutada ju palju teisigi tööturuteenuseid, mis samm-sammult viivad otsitava töökohani.

Rita Ärinõuandlast rääki oma kogemusest, kuidas töötust võib saada ettevõtja ning kui raske see tee alguses olla võib. Ärinõuandlal on reedel, 16.aprillil ka teabepäev (kell 13:00), kuhu tasub kindlasti kõigil ettevõtlushuvilistel kohale minna. Peatselt on alustamas ka ettevõtluskoolituse järgmine grupp – kursus kestab 7 päeva ja maksab 600.- krooni.

EURES nõustaja Jane rääkis Euroopasse töölemineku võimalikest ohtudest, mida saaks ennetada, pöördudes tema poole töötukassasse – seda võivad teha isegi need, kes pole töötuna arvel.

Tööpraktikast ja palgatoetusest rääkis Ege, kohaletulnute huvi oli väga suur. Õnne jagas ka oma kogemust, kuidas ta samm-sammult selle tee läbi käis praktikakoha otsimisest kuni praktikale asumiseni.

Lõpus aga pakkus Reet kõigile raske ülesande, ennast kiita. Et asja lihtsamaks teha, siis tuli leida midagi, mis sul hästi välja tuleb, milles teised sind kiitnud on. No teiste kiitus on eestlasele juba tunduvalt vastuvõetavam argument kui ise enda kiitmine. Nii leidsimegi igaüks midagi, milles keegi on hea. Kõigil leidus, mis hästi välja tuleb ja mille eest teised on kiitnud.

Rahvasuu ütleb, et ennast kiitmast me ei väsi – kui aga väsime, siis puhkame ja kiidame edasi. Niisiis – ekipaažid autodesse ja Tartu poole tagasi. Kes tööle, kes tööotsija põnevat elu nautima.

Kirja pani Õnne

Mõned mälestuskillud Võrumaa MOBI teemadel

2010-04-07T13:16:00.002+03:00

Et vahvad hetked Võrumaal täielikult unustusehõlma ei vajuks, toon siin ära mõned eredamad mälestused. Kahjuks polnud neil kiiretel päevadel mahti midagi kirja panna, järelikult jääb praegu loota ainult oma mälule.

23.03. Ruusmäe rahvamaja – Haanja ja Misso valla inimesed.

Karge kevadpäike ja habras vaikus Rogosi mõisa õuel. Ruusmäe rahvamaja ja juhataja Jane tervitasid mind kui vana tuttavat. Läks veidi aega kuni saabusid Malle ja Jaan Võrumaa osakonnast, sai vaikust nauditud ja teemasse sisse elatud.

Kohale tuli pea 20 inimest, nii eelmisest korrast tuttavaid nägusid Ruusmäe ja Haanja kandist kui ka bussitäis huvilisi Misso vallast Misso sotsiaaltöötaja Helli toel ja abil.

Eks see ole tähtis päev kui Töötukassa külla tuleb, seetõttu oli üks osalejatest pidanud paslikuks enne tublisti julgust võtta. Tagajärjel oli tema kõne küll suhteliselt mõistetamatu, see ei takistanud tal aga aegajalt siiski midagi arusaamatut mõmisemast.

Mis oli muutunud võrreldes sügisega? Üks meie toonastest osalejatest oli leidnud endale praktikakoha koos lootusega ka püsiv töökoht saada, üks tookord osalenud tööandjatest oli leidnud endale tubli praktikandi ja loodetavasti tubli tulevase töötaja. Nii et meist vist siis oli ikka veikest viisi kasu?!

Kõige enam arutlusainet pakkusid teemad, mis seotud tööotsingutega. Palju oli kuulda arutlusi teemal: "Jah... aga... ", osa neist põhendustest tundusid mõistlikud ja toodud takistused reaalsed. Näiteks otsivad RMK ja alltöövõtjad partnereid metsatöödeks. Eeldatakse, et osaleja on koostööpartner, mitte töötaja, see aga tähendab FIE staatust, lisaks turvavarustuse ja tööriistade muretsemist, mis toob kaasa pea 50 000 krooni suuruse väljamineku. Seda raha pole paraku kusklit võtta.

Mõned mainitud takistustest tundusid aga üsna otsitud. Näiteks pole enam harjumust iga päev kindlal ajal tööl käia; kui ma mutikestele ahjupuid teen, saan ikka mõne krooni pihku, ei mingit maksudega jamamist, lisaks toimetulekutoetus, "haigekassa" annab töötukassa. Pole midagi öelda, elult soovitakse vähe. Paraku on selline elu väga savijalgadele ehitatud ning ilma eriliste tulevikuväljavaadeteta.

Raske oli mõista meesterahvast, kes palga ja maksude probleemistiku selgitamisel rahulolematult urahtas: "Mis see minu asi on, palju tööandja makse peab maksma, mina tahan palka". Eks ta ole. Võibolla on sellises suhtumises ka üks põhjuseid, miks tööotsingud kohe kuidagi vilja ei taha kanda?

24.03. Urvaste vallamaja Kuldres

Sel korral vallavolikogu oma istungit ei pidanud, seega saime asetuda "istungitesaalis".

Teiste hulgas tuli kohale ka vallavolinik ja eelarve- ning rahanduskomisjoni esimees Rolf. Arutelus tekkis mitmeid vahvaid ideid, mis palju maksma ei lähe, kuid nõuavad pealehakkamist ja kohaliku elu arendamist. Loodame, et Rolfi, Agnese ja teiste vahvate inimeste eestvõttel neist mõnedki teoks saavad. Tore oli see, et kokku oli tulnud hulk andekaid ja tegusaid inimesi. Kui palusime inimestel nimetada midagi, mida nad tõesti hästi oskavad, või milles eriti osavad on, tuli palju toredaid mõtteid. Kui ka mõni osalejatest raskustesse sattus ja kohe midagi vastata ei osanud, leidsid kaaslased ikka midagi mainimisväärset.

Ilmselt ongi kõige raskem leida "ükskõik millist tööd". Kui ma olen "kõigega nõus", siis on raske loota, et ma milleski parim olen. Tööandja aga otsib endale ikka just parimat töötajat .

25.03. Tsooru raamatukogu

Antsla valla rahvast polnud ka seekord väga palju kokku tulnud, umbes sama palju kui sügisel. Küll aga läks "vanade tuttavate", see tähendab töötukassa esindajate ja kohaletulnute vahel kohe lahti hoogne arutelu ja infovahetus, jätkasime justkui samalt kohalt, kus eelmisel korral pooleli jäi :). Väikese tormi veeklaasis korraldas ajakirjanik, kes ette teatamata kohale tuli ja soovis nii pildistada kui küsida. See, eriti pildistamine, ei meeldinud kohe üldse ühele kuulajale. Suurem tüli sai ära hoitud sel viisil, et Jaan vestles ajakirjanikuga eraldi seni, kuni mina töötukassa teenuseid tutvustasin ja pilt võeti üles nii, et sellele jäime ainult mina ja Jaan.

Muude teemade hulgas tõstatus siin nende inimeste probleem, kes majandustõusu harjal olid suundunud välismaale kopsakama palga ja seikluste otsingutele. Paraku on majanduslangus nad kodumaale tagasi toonud, siin aga on raske uuesti kanda kinnitada ja tööd leida.

Juttu tegime ka ühest Antsla tööandjast, kel suured laienemisplaanid ja kes seetõttu hoogsalt töötajaid otsib. Kuulsime üsna vastakaid arvamusi: kes kurtis raske töö ja kehvade töötingimuste üle, kes leidis, et pole see töö nii kurnav midagi, eriti, kui ära harjud ja tore, et töö on ja saab oma palgast elada. Sel ettevõttel on ka tütarettevõte Valgamaal, kus käisin koondatuid nõustamas 2009.a. kevadel, see oli minu esimene koondamisjuhtum. Tore oli kuulda, et ettevõte on suutnud keerulise aja üle elada ja jälle uusi töötajaid otsib. Elame veel!

Kirja pani Reet

5. aprillil Kallastes

2010-04-06T11:06:00.003+03:00

Kallastes muutusteta.

Päikeselisest kevadilmast hoolimata polnud Peipsi peal veel jääminek alanud ja ka Kallaste linna teed ja tänavad olid peaaegu läbitavad. Veidi keeruline oli küll raamatukogu üles leida, sest tee, mis sinna juurde viis tundus algul nii mahajäetud ja läbimatu, et ei riskinud seda kasutada. Pärast väikest ringsõitu, otsimist, olulisemate Kallaste vaatamisväärsuste külastamist (keskkool, sadam), õnnestus siiski ka raamatukogu leida.

Raamatukogu ise oli vahva ja hubane, kenad perenaised olid meile valmis sättinud ka toolid mõnusa vestlusringi jaoks.

Huvilisi tuli kohale kümne ringis, nende hulgas ka linnapea. Kahjuks pidi linnapea õige pea lahkuma, seega tema sai loodetavasti teda huvitavatele küsimustele vastused, meil aga talle küsimusi esitada ei õnnestunud.

Loomulikult tuli kohe jutuks keeleõpe. Üks kohalviibijatest kurtis, et on küll mitmele poole kandideerinud, aga igal pool nõutakse eesti keele oskust. Töötukassa finantseeritud eesti keele algkursustele saamiseks on aga lootused enam kui napid.

Julgustasime inimesi otsima muid võimalusi. Saaks ehk ka kohapeal midagi hea tahtmise ja vabatahtliku tööga ära teha? Ehk oleks näiteks keegi pensionil kooliõpetajatest valmis juhendama keelehuvilisi ka tasuta, ehk saaks linnavalitsus toetada ruumidega? Vaja vaid kedagi, kes huvilised kokku tooks ja asja käima paneks? Kas aga leiduks grupitäis õppijaid? Või eelistame kurtmist, et midagi ei tehta ja kuidagi ei saa?!

Oli juttu ka mitmest tööandjast, kes töötajaid petnud ja palgad välja maksmata jätnud. Julgustasime inimesi oma õiguste eest seisma ja mitte käega lööma. Samas õhkus vastu palju lootusetust: pole mõtet ja liiga palju sekeldamist ja nii edasi. Kas siis on lihtsam kurta ja kiruda, kui reaalseid samme astuda? Seda enam, et petetuid tundus olevat õige rohkesti. Meie kuulajate hulgas tundus olevat ka mitmeid üsna kuraasikaid ja igati hakkajaid tegelasi, kel oleks kindlasti pealehakkamist nii enda kui teiste huvide eest seismisel.

Palgatoetuse ja tööpraktika küsimused tundusid huvi pakkuvat nii tööotsijatele kui linnavalitsusele, ehk siis loodetavale praktikapakkujale ja tööandjale. Kui aga jutt kaldus kohaliku ettevõtluse soodustamise teemadele, siis kuulsime, et ega siin palju võimalusi pole – kala ja puit, mõlemad raskustes, ka turism hingitseb. Püüdsime siis ajurünnaku korras leida vahvaid vajalikke äriideid, sest nii töötukassa kui EAS pakuvad toetusi ja nõustamist. Seegi läks üle kivide ja kändude, sest iga idee kohta kippus tulema vastuväiteid, miks seda ei saa või pole mõtet või pole kasulik teha.

Eks ta ole. Vägisi kippus meelde tulema muinasjutt põrsast, kel maa külmunud ja kärss kärnas. Loomulikult pole kindlasti kõik nii lihtne kui kõrvaltvaatajale näib, samas...

Eks tõde on kusagil vahepeal. Ja kui õnnestus mõneski peas natuke mõttemalle nihutada, on meie tegevus vilja kandnud.

Kirja pani Reet

1. aprillil Mellistes

2010-04-05T12:57:00.002+03:00

Aprillinaljad tehtud ja kogetud (teil on selg valge!), kaasas tänusõnad Kambjas osalenud meesterahvalt, kes meie MOBI käigus sai impulsi ja võimalused tegutsemiseks, asusime keskhommiku paiku Melliste poole teele. Nimelt olid hommikul Melliste lasteaed- algkooli saalis muusikatunnid, seega meie jaoks vabanes ruuma alates 12.30.

Sedakorda oli talgujate seltskond ette jõudnud ja tervitas meid juba spordihoone ja koolimaja ees.

Koolimaja munadepühaks dekoreeritud saali kogunes 15 huvilist, nii töötuid, tööotsijaid kui ka alustavaid ettevõtjaid.

Pärast väikest segadust ja liigutamist tekkis sirgete ja ontlike tooliridade asemel veidi lopergune ring. Lopergune või mitte, aga aitas vist suid lukust lahti keerata küll. Üsna pea läks arutelu elavaks, seda nii töötuna arveloleku mõttekuse kui tööpakkumiste teemadel.

Töökohti olevat küll ja soovijad oma sõnul valmis tegema kõiki töid "seinast seina", kuid tööandjad olevat liiga valivad ja nõudlikud. Töökuulutustes märgitud "töökogemus mittevajalik" osutub eksitavaks, kuna valiku puhul eelistatakse siiski kogemustega töötajat. Eks võrdsete kandidaatide puhul ongi ju loomulik, et eelistatakse seda, kel kogemustepagas suurem. Ei saa seda tööandjatele kuidagi pahaks panna.

Siit oligi hea veeretada jutt edasi tööpraktika teemadele kui ühele võimalusele kogemuse omandamiseks. Sõna sai Maris, kes tutvustas tööpraktikat ja palgatoetust. Siingi kuulsime karmi kriitikat mõnede tööandjate aadressil, kes seda võimalust vaid rahateenimise ja tasuta tööjõu saamise nimel ära kasutavat. Eks see ole ju iga praktikandi valik, kas ta nõustub olema tööriist petuskeemis või soovib tõelist kogemust hankida. Meie soovime aga kindlasti infot sellistest juhtumitest. Kahju, kui hea ja vajalik idee üksikute petuskeemide tõttu halva maine külge saab. Alar tutvustas aga talguliste ideid, kuidas käimasolevast praktikaprojektist võivad saada alguse mitmed uued projektid ja ka töökohad.

Siinkohal liitus meiega vallavanem Arvo, kes kohe langes küsimuste turmtule alla: kui palju siis tegelikult ettevõtjaid ja tööandjaid vallas on, mida vald plaanib teha selleks, et töökohad ei kaoks jne. Arvo sekkus hoogsalt arutellu, avaldas arvamust, küsis ning uuris. Rääkisime palgatoetuse ja ettevõtluse starditoetuse teemadel ja arutasime ka ettevõtja elu plusse ja miinuseid. Enamik kuulajaid nentis paraku, et ettevõtja elu ei meelita. Palgatöötaja põli ikka mõnusam ... kui ainult töö leida oleks.

Märkamatult olid kolm tundi ja enamgi möödunud, aga põnevaid ideid jätkus ja tuli juurde. Arvo avaldas kahetsust, et hiljutisel valla tööandjate ümarlaua ajal meie võimalustest veel infot ei olnud, oleks kutsunud Töötukassa esindajaid neid teemasid ka tööandjatele valgustama. Samuti saime temalt tungiva soovituse luua kontaktid omavalitsusliiduga, kindlasti on ka seal koostöökohti.

Arutelul jäi mitmel korral kõlama seisukoht, et teeks midagi, aga takistused on ees.
Valdo sõnastas kenasti probleemi: võib ju ohata, et teeks küll, aga takistused on ees, aga võib ka tõdeda, et tegutsemisel tuleb silmas pidada takistusi ja leida loovaid viise nende ületamiseks

Kumb seisukoht sulle omasem tundub:
Kas
„Läheks küll välja jalutama, aga ei saa, vihma sajab ju“
või
„Kui sa välja minnes varustad end vihmakeebi ja kummikutega, siis saad nautida eriti erksaid loodusvärve ja lompides mõnuga solistada.“
?

Lõpuks tegi koolijuhataja Sirje meile ka ringkäigu koolimajas ja kaunilt dekoreeritud lasteaia rühmatubades. Muuseas on Melliste Lasteaed-Algkoolil ka oma bassein, kus lastaia jõnglased ja ka koolijütsid ujumisega tutvust teevad ja tervist karastavad.

Pärast pühi seame autoninad Kallaste poole. Kohtumiseni seal!

Kirja pani Reet

31. märtsil Kambjas

2010-04-01T16:14:00.002+03:00

Kambja võttis meid vastu ilusa vallamaja ja pargiga, kuid väikese vihmaga. Me ei lasknud ennast sellest siiski segada ning etteruttavalt võib öelda, et kohtumise lõpuks tuli ka päike pilve tagant välja. Majas võttis meid vastu vallasekretär Reet, kes juhatas meid saali ning peagi olid kohal ka meid kuulama tulnud inimesed. Kohale tulnud inimesi oli seekord veidi vähem, kokku 4, kellest 3 olid ka registreeritud töötud.

Tänagi olid meiega kaasas Talgujate seltskond, seekord siis Valdo, Alar, Agu ja Õnne ning Tartu Ärinõuandlast Tiiu. Kohe alguses selgus, et Valdol on oma lähedased sidemed Kambjaga ning meie arutelu hakkas kiirelt liikuma erinevatel teemadel. Kõige enam äratasid huvi tööpraktika ja palgatoetuse teemad. Kuna meil oli kaasas Õnne, kelle tööpraktika kohe-kohe algamas, sai jagatud nii teavet selle kohta, kuidas tööpraktika paberite järgi käima peaks kui ka otsest kogemust kogu protsessist.

Rääkisime ka oma äri avamise võimalustest. Siinkohal oskas vallasekretär omalt poolt näitena tuua, et viimasel ajal on nende vallast mitmeidki äriplaane töötukassale esitatud, kas nad ka oma ettevõtte luua saavad, seda saame varsti teada. Rõhutati, et ega alati ei peagi olema see äriühing, mida looma hakatakse, vaid ka MTÜ’d oleksid toredad, seega võimalusi on mitmeid.

Teemad olid huvitavad ja juttu jätkus kauemaks. Lõpus jäi vaid nentida, et väga palju tuleb siiski ise teha ja aktiivne olla, vaid nii saab töö endale lähemale tuua. Arutelude lõppedes said Talgujad endale arvatavasti ka ühe seltsilise juurde, kes oli juba varasemalt nende tegevustega tutvunud ja tundis nüüd veelgi suuremat huvi selle vastu. Majast väljudes nägime, nagu juba enne öeldud, et ka päike on pilve tagant meie tegemisi piiluma tulnud ning asutasimegi tagasi Tartu poole. Ehk hakkas ka osalenud inimeste hinges väike kiireke heledamini särama ja lootust tuli juurde.

Järgmine peatus on Mellistes, kus teid võtab vastu juba Reet.

Kirja pani Livia

31. märtsil Kõllestes

2010-04-01T16:07:00.002+03:00

Hommik oli sombune ja mõtted pilvised. Kaotsi oli läinud oluline, mälupulga kujuline ühismälu. Suutsime vajaliku materjali õnneks teisest arvutist üles leida ning tundus, et suurem vihmasadu läks peale seda üle.

Krootusele jõudes olime pisut mures, kuidas vallamaja leida, kuid sildimajandus on seal tõeliselt eeskujulik! Kohe oli meid vastu võtmas sotsiaaltöötaja Küllike. Sättisime oma mikrofonid ja kaamerad (projektori ja rüperaali) üles volikogu nõupidamiste saalis, mis oli oma kujunduselt igati kodune.

Kui alguses tundus, et meid kuulavad ainult valla töötajad, siis mõne aja pärast saime kuulajatele lisa kahe meesterahvast töötu näol. Üks neist oli vaiksem, aga selle korvas täiesti teise jutukus ning huumorisoon. Iga teema ja teenuse kohta oli oma arvamus – otsekohene ja vürtsitatud näidetega elust endast. Leiti, et kes tahab tööd teha, see leiab seda ka praeguses majandusolukorras, samas pole ka töötu olla häbiasi.

Sotsiaaltöötaja tundis muret, et neil on mitmeid inimesi, kes pole ennast töötuks registreerinud, kuid võiksid seda teha. Vallavanem valutas südant nende pärast, kes lähevad töötukassa ja valla vahel nö kaduma. Vallal puuduvad andmed, kes on töötuna arvel. Kuigi me vahel inimeste olukorda nähes/kuuldes soovitame neil valla poole pöörduda, siis kõik seda kindlasti erinevatel põhjustel ei tee. Enne äratulekut andsime ühele kuulajale aja töötuks registreerimiseks.

Pärast meid algas valla suures saalis Põlvamaa eurokonverents "Kas Eesti on euro tulekuks valmis?" ...

Kirja panid Katri ja Leonora

30. märtsil Moostes

2010-04-01T14:53:00.003+03:00

Kohale jõudes võttis meid vallamaja parklas vastu sotsiaaltöötaja Eduard, kes juhatas meid MOBI toimumiskohta, Mooste klubi väiksesse saali. Kuna vald oli infopäevale aktiivselt reklaami teinud, olid ootused kuulajate hulgale suured. Tulla olid lubanud nii ettevõtjad kui temaatikast huvitatud volikogu liikmed. Lõpptulemusena juhtus nii, et lisaks sotsiaaltöötajale oli kohale tulnud kaks ettevõtjat :). Ega's midagi, sättisime oma tööotsijaile mõeldud jutu ümber ja võtsime suuna ettevõtjatele.

Väike seltskond andis võimaluse vabalt vestelda ning huvitavaid teemasid pikemalt lahti harutada. Küsiti, kuidas ja keda me koolitame. Olles selgitused saanud, oli küsijal hea meel selle üle, et koolitusi ei anta kergekäeliselt. Tal endalgi oli tuua positiivne näide: üks meie kaudu traktoristi koolitusel osaleja saab kindlasti tema juures tööd. Töötu oli eelnevalt ennast teiste tööde juures heast küljest näidanud, kuid traktoristitöö tegemiseks puudus juhiluba. Võimalik, et saame seda tööandjat toetada ka palgatoetusega.

Majandusolukord pole raske mitte ainult töövõtjatele, vaid ka tööandjatele. Kui mõnes sektoris on võimalik oma tegemised sinnapaika jätta, siis põllumajanduses, eriti loomakasvatuses, on tootmistsükkel kordades pikem.

Peamised probleemid nii valla, tööandja kui ka töötu jaoks on halb bussiliiklus ja kohalike ettevõtete vähesus. Kõik ei ole valmis käima tööle kodust kaugemale. Positiivse noodina kerkis esile aktiivsus oma valla rahade kasutamisel töötute aktiviseerimisel. Valla toel on koolitatud kaheksa lapsehoidjat ning loodud valla erinevatesse piirkondadesse kolm lapsehoidu. Mõtlemisainet teistelegi ...

Kirja panid Katri ja Leonora

30. märtsil Meremäel

2010-03-31T11:32:00.001+03:00

Meremäe – ei merd ega mägesid, küll aga palju toredaid inimesi.

Võib koos Malle Põld´iga südamepõhjast ohata: "Maailma kõige ilusam maa on Lõuna-Eesti". Tõesti, tõesti, Leevaku hüdroelektrijaama veehoidla valgevahused lained varakevadel on pilt, mis väärib jäädvustamist.

Meremäel õnnestus mul ennast kohe algul näidata tõelise eluvõõra linnainimesena kui sinisilmselt küsisin, kus asub lähem bensiinijaam. Naerulsui soovitati mul paar kilomeetrit edasi piiri poole sõita ja mõne "passatimehega" juttu teha. Nojah!
Õnneks leidsin siiski vajaliku asutuse juba Vastseliinast.

Vallavalitsuse koolilaste piltidega ehitud saali oli kogunenud sama palju või veidi rohkemgi inimesi kui eelmise aasta oktoobris ja nagu ikka, sekka ka tuttavaid nägusid.

Loomuklikult oli esimene küsimus nende poolt: milliseid uudiseid toote? Kas midagi on muutunud võrrleldes viimase korraga? On muutunud, saime me rõõmuga vastata. Juba õige mitu nädalat on Võrumaa töötute arv õige tasapisi vähenenud. Loodame, et see trend jätkub. Ka kaasavõetud tööpakkumiste kaust oli palju kopsakam kui eelmisel korral.

Kui kohalikest tööandatest juttu tegime ja äriregistri andmeid võrdlesime, siis oli näiteks FIE-sid ja MTÜ-sid vallas registreeritud üsna suur hulk. Kas ja kui palju neid ka reaalselt tegutseb ei saanud me ka kohapeal päris sotti.

Arutelu tekitasid töö otsimisega seotud küsimused. CV oli koostatud vähestel, veel vähesemad on seda kuskile pakkunud. Väikeses kohas loodetakse ikka selle peale, et kõik teavad kõiki ja kõige parem tunnistus mehe kohta on mees ise, kui ta tubli ja hakkaja on. Küsimusi tekkis teemal, kas tasub CV-sse kirja panna vanus. Kui siin aus olla, on oht, et tööandja arvab, et vanemal inimesel jääb puudu õppimisvõimest või jõust ja sellepärast kõrvale jätab. Mis siin ikka öelda, ei ole ju alati ja igal pool kehtivat vastust, siiski on enamasti oht varjamisega endale pigem halba kui head teha ...

Homme ootab eest kohtumine Varstu rahvaga ja saabki ring Võrumaale peale tehtud.

Kirja pani Reet.

30. märtsil Annikorus

2010-03-31T11:23:00.002+03:00

Võrreldes eelmise päeva suure saginaga tõotas hommikul autosse istudes päev tulla paljulubav. Päike oli juba kõrgel taevas ning sulatas suure hooga talve jooksul tekkinud lumekuhjasid, tekitades teedele vulisevaid ojakesi ja, mis seal salata, ka suuremaid poriseid teeradu. Annikoru rahvamaja juurde jõudes ootasid meid ees ekskavaator, suur kallurauto ja mõned töömehed, kes usinalt rahvamaja ukse ette kraavi kaevasid. Me ei lasknud sellest ennast siiski segada ning lootsime, et ka meid kuulama tulnud inimesed leiavad läbi suure pori oma tee majani.

Tee meieni leidis seekord rohkem inimesi kui eelmisel päeval Kolkjal: kohale tuli seitse kuulajat, kes kõik tegelesid töö otsimisega. Lisaks olid meiega ühinenud vallavanem Aivar ja tema nõunik Riina. Meiega olid kaasas ka Anne ja Siim Tartu Ärinõuandlast ning Valdo, Alar ja Õie Talgujate koostöökojast. Väiksema rahvahulga tõttu otsustasime ka sel korral oma arvutis ettevalmistatud programmi rahule jätta ja keskendusime vabale arutelule.

Probleeme ja küsimusi koorus aruteludest mitmeid. Jutujärg hakkas hargnema küsimustest, mida peaks tegema kui peres puudub sissetulek ja millised on üldse töötukassa poolsed võimalused, mida meie pakume. Samas toodi kohe välja, et juba töötukassasse kohale tulemine võib probleeme tekitada. Siinkohal tuli appi aga valla esindaja, pakkudes välja võimaluse esimeseks registreerimiseks töötukassas organiseerida ühine buss Tartusse ning seejärel oleks inimestel võimalik juba omavahel järgmise korra minek kokku leppida. Mitmekesi ikka toredam. Suureks valupunktiks on, nagu paljudes teisteski väiksemates kohtades, kohalike töökohtade vähesus, mistõttu tuleb tööl käimiseks ette võtta pikemaid sõite, mis aga kindlasti toovad kaasa ka suuremad kulud. Lisaks arvasid kohalikud elanikud, et lume sulamisega võib siiski ka kohalikel talupidajatel abi vaja minna, kuid seda hooajaliselt.

Pikalt saime arutleda ka ettevõtluse võimaluse ja alustamise teemadel. Siinkohal oli üks kohale tulnud naisterahvas juba kirjutamas oma äriplaani, millega seoses oli tekkinud palju küsimusi, kuid vastused sel hetkel veel puudusid. Nüüd said sõna sekka öelda meiega kaasas olnud Ärinõuandla inimesed ning koos tuli veel mitmeid arutamist väärt mõtteid.

Töö otsimise takistustena tõid osad kohale tulnud lisaks kaugusele välja ka vähese arvuti kasutamise oskuse, mis praeguses üsna arvutipõhises ühiskonnas on vajalik. Ka siin oli vald valmis oma elanikele vastu tulema. Pakuti välja mitmeid ideid, sealhulgas võimalust viia koolimaja arvutiklassis läbi arvutikoolitus kooli arvutiõpetaja poolt. See idee sai suure poolehoiu osaliseks, seega jääb vaid loota, et varsti oskavad kõik Konguta inimesed vähemalt algeliseltki arvutist endale vajalikku infot otsida.

Meie ühiselt arutelult lahkudes paistis päike ikka veel sama soojalt, lubades meil loota, et tulemas on paremad ja ka soojemad päevad. Saadame Annikoru rahvamajja ka suured tänud meeldiva võõrustamise eest.

Järgmine peatus - Kambja.

Kirja pani Livia.

Kevadveed vulisevad ka Peipsi ääres

2010-03-30T08:41:00.002+03:00

Hommik oli karge ja metsavahetee enne Kolkjat tundus igati kõva ja kobe. Paari tunni jooksul oli aga päike jõudnud puude latvade vahelt maapinnani ning tagasi sõites oli tee üsna pehme ja porine.

Meeleoludega oli aga suisa vastupidi. Viimased ettevalmistused enne hommikust teeleasumist olid kantud Murphy seaduse vaimust: arvutivõrk keeldus toimimast, arvuti ja printer ei leidnud ühist keelt jne... tunne Kolkja poole teele asudes oli üsna rabe. Polnud päris minu plaanide kohane alustada MOBI nii paljude küsimärkide ja tegemata asjadega. Aga eks tuli leppida ja oludega paindlikult kohaneda. Ja lõpuks võis päevaga üsna rahule jääda.

Selgituseks neile, kes teavad Kolkjat ainult sibularestorani järgi: Kolkja rahavamaja asub otse sibularestorani kõrval ja on soe ning mõnus koht lahkete perenaiste ja suure-suure ahjuga.

Paraku oli meid kuulamas ainult 4 inimest. Sellest on muidugi kahju, sest valla verivärske nooruke sotsiaaltöötaja Olga oli meie tulekule suuri lootusi pannud.

Seega sai ettevalmistatud programmi kõrvale jätta ja vaba vestlusringi arendada. Meiega olid kaasas Rita Tartu ärinõuandlast ja Valdo, Agu, Alar ja Õie Talgujate koostöökojast.

Peipsi kaldal läks jutt loomulikult kohe kalastamisele ja traditsioonilistele tegevusaladele. Tänapäeval on aga traditsioone üsna keeruline elus hoida. Märtsi lõpul saavad veel mehed järve peal käia, aga alates 2. aprillist tuleb sellele keeld kuni sügiseni. Mõistetav on keelajate mure kalavarude pärast, sest käib ju kalastajaid Lätist-Leedustki. Nii suur surve on tõesti ohtlik kalavarudele. Aga mis peavad kohalikud tegema? Hambad varna riputama? Samuti on kalastamislubade hankimine keeruline ja kallis, siingi on väikeste võimalustega kohalikud pandud konkureerima kaugelt tulnutega. Võrdsed võimalused või kohaliku traditsioonilise eluviisi säilimine? Eks ole sarnane lugu ka Kihnu hülgeküttidega.

Muidugi võib kurta olude ja tingimuste üle, kuid meie juhtisime arutelu selles suunas, mida kohalikud inimesed ise saaksid ära teha ja seda mitte ühekaupa pingutades vaid koos lahendusi leides. Koostegevus on keeruline sündima. Kiputakse vaatama ikka kaaslasi kui konkurente, seda nii tööjõuturul kui ka ettevõtluses. Kohalikud majutusasutused, söögikohad, kalamehed, metsaandide varujad, käsitöö tegijad, pillimehed, tantsijad-lauljad saavad koostööd tehes panna helded turistid rohkem raha maha jätma kui igaüks ise pingutades. On levinud mõtteviis, et kui peab kellegagi sissetulekuid jagama, jääb vähem järele. Samas võib see pikemaajaliselt hoopis püsivamat kasu tuua. Näiteks võiks ju olla restoranil oma programm, mis lisaks kohalikule toidule sisaldaks ka käsitöö müüki, miks mitte ka etteasteid, see kutsuks kaugemaltki uudistajad kohale ja kokkuvõttes jääks kohapeale rohkem raha. Mida kauem viibib turist kohapeal, mida mitmekesisemat tegevus talle pakume, seda meelsamini ta võtab teekonna ette ja rohkem raha maha jätab.

Loomulikult on nii lühikese ajaga kivinenud hoiakuid ja sissejuurdunud lootusetust keeruline murda, kuid ehk õnnestus siiski väike kahtlusemõra lüüa.

Mul oleks küll hirmus kahju kui külad tühjeneksid ja kaunitel kõrgetele sibulapeenardel poles enam harijaid ning "kummijukud" kaoksid külavaheteedelt. Mis see kummijuku on? Aga seda tuleb ise vaatama sõita. Praegu on just õige aeg. Jääminek Peipsi peal on võimas pilt.

Homme on Kongutas tiimipealikuks Livia, mina aga loodan teile ülevaate anda sellest, mis on uudist Meremäel.

Kirja pani Reet.

MOBI Tartumaal: 29.03 - 14.04

2010-03-29T14:32:00.003+03:00

29.03. kell 10.00 Peipsiääre vald, Kolkja rahvamaja
30.03. kell 10.00 Konguta vald, Annikoru rahvamaja
31.03. kell 13.00 Kambja vallavalitsuse saal
01.04. kell 12.30 Melliste algkool-lasteaia saal
05.04. kell 10.00 Kallaste linn, raamatukogu saal Sõpruse 4
06.04. kell 10.00 Elva linn, raamatukogu saal Tartu mnt 3
12.04. kell 10.00 Haaslava vald, Priiuse seltsimaja

Räägime nendel teemadel:

Tööturu olukorra tutvustus.

Kohaliku ettevõtluskeskkonna ja teenuste tutvustamine, kohalike tööandjate võimaluste tutvustamine.

Tööotsingu, karjääriinfo ja tööleasumise alane teavitamine ja nõustamine

Töötukassa tegevuse tutvustamine (töövahendus, toetavad teenused, edulood)

Kogukondliku ja võrgustikutöö võimaluste tutvustamine, uued lahendused ise end aidata kriisist välja tulemisel.

Võimalused poolelijäänud haridustee jätkamiseks.

View Larger Map

Tartu Postimees: MOBI nõustab tartumaalasi

Põlvamaal: Veriora ja Mikitamäe

2010-03-29T14:27:00.002+03:00

Esimene kevadenädal möödus märkamatult kiiresti, tegemist ja ringikäimist parasjagu. Selle tegusa nädala sees algas ka Põvamaal mobiilse nõustamise ringkäik maakonnakeskusest kaugemale jäävatesse valdadesse.

Esimeseks sihtpunktiks, 22.03 algusega kell 10.00, oli planeeritud Veriora vald. Kohale jõudsime viperusteta, pool tundi enne algust. Autost välja astudes tervitas meid valla sotsiaaltöötaja Kaire, kes oli teel autoga kohale tooma ühte infopäevast huvitatud inimest. Vastuvõtt oli soe ja sõbralik, Kaire juhatas meid toimumiskohta, uude ja värskelt valminud vallamaja saali ning jätkas oma pooleli jäänud teekonda. Saal oli piisavalt avar ja valgusküllane. Meiega ühines veel üks valla töötaja. Niikaua, kui Katri tehnikat üles sättis, vaatasime meie, kuidas panna toolid nii, et kokkutulnud ei jääks meist liiga kaugele.

Mõned minutid enne kella kümmet hakkasid huvilised kohale jõudma. Kokku tuli neid kaheksa: kaks registreeritud töötut ning kuus inimest koguma edaspidiseks vajalikku teavet.

Kohe alguses tundis üks mees huvi ettevõtluse alustamise kohta, kurtes, et on küll aktiivselt tööd otsinud, kuid tulutult ning siin pole muud teha, kui ise endale tööd anda. Küsimusi esitati veel palgatoetuse, tööpraktika võimaluste ning töösuhte lõpetamise kohta. On tõsiasi seegi, et kohalikke tööandjaid praktiliselt pole ning edasised töölkäimised tuleb mõelda kodust kaugemale. Väikesel vaheajal pakuti meile teed ja kohvi ning oli võimalus küpsised krõbistada.
Tagasisõitu sättides võtsime kaasa ka ühe aktiivse kuulaja, kelle kodu jäi meie teele.

Aitäh kõigile osavõtjatele ning Veriora valla sotsiaaltöötajatele meid lahkelt kostitamast ja vastu võtmast!

Teiseks sihtpunktiks oli 25.03 Mikitamäe vald. See hommik enam nii ladusalt ei läinud: kuigi ilm oli kevadiselt ilus ning meel rõõmus, selgus sõitma hakates, et maha on jäänud meie jaoks üks väga oluline asi. Selleks oli “hiir” millega saab igast saalinurgast slaidi vahetada ning samal ajal kuulajatega silmsidet hoida. Püüdsin säilitada rahulikku meelt, sest selle kaasasaamine oli minu vastutada ning tänud Katrile, kes suhtus olukorda mõistvalt. Kuigi kaotasime planeeritud sõiduajas olulised minutid, jõudsime kohale enne algust ning ka tehnika ülespanekuks jäi aega. Toimumiskohaks avar ja valgusküllane vallamaja saal. Vastuvõtt sõbralik ja soe, kaetud oli kohvilaud.

Kuulama kogunes seitse huvilist, nendest neli registreeritud töötut. Üks julgem naisterahvas arvas, et tööle mittesaamise üheks põhjuseks võib tema puhul olla vanus ning mine tea, ehk mõne kandideerimise puhul võibki see osutuda oluliseks. Veel tõi ta välja töökohtade vähesuse koduvallas, viimast kinnitasid ka kaks kohaletulnud meest. Kui hooajatööd talunike juures veel saadakse, siis püsivat töökohta on raske leida. Ka siin vallas tundsid inimesed huvi just palgatoetuse, tööpraktika ja ettevõtluse alustamise kohta. Kuigi vahepeal muutusid kuulajate näod tõsisemaks, lõppes infopäev rõõmsas meeleolus. Hoogsal sammul on meile lähenemas kevad ning seejärel suvi, aeg, mil mets muutub andjaks. Inimestel avaneb võimalus minna seenele ja marjule, et nappidele sissetulekutele pisutki lisa teenida.

Kirja pani Leonora

24. märtsil Tormas

2010-03-29T14:23:00.002+03:00

Torma Rahvamajja oli meid kuulama ja meiega kaasa mõtlema tulnud 37 inimest. Kokkutulnud olid jällegi väga erineva taustaga.

Tunti huvi, kas inimesed, kes on juba pikalt kodus olnud, saavad ennast töötuks registreerida? Kas kõigil töötutel, olenemata toetustest, hüvitistest, on kehtiv ravikindlustus? Vastus mõlemale küsimusele on "jah".

Probleemidena toodi jällegi välja töökohtade vähesus piirkonnas, kui aga kaugemale tööle minna, ei kata pakutav töötasu transpordikulusid.

Uuriti, miks ikkagi on konsultant see, kes otsustab töötu koolitusele suunamise vajaduse, miks ei võiks inimene ise otsustada, millisele koolitusele ta minna võiks.

Karjäärinõustaja Ave andis nõu, kuidas võiks enese arendamiseks, täiendamiseks ära kasutada töötuks olemise aega.

Kirja pani Liina

MOBI Põlvamaal

2010-03-24T15:34:00.002+02:00

22.03. kell 10.00 Veriora vallamaja (päevakeskuse saal)
25.03. kell 10.00 Mikitamäe vallamaja (vallamaja saal)
30.03. kell 10.00 Mooste vald (valla klubi saalis)
31.03. kell 10.00 Kõlleste vald, Krootuse Rahvamaja

Räägime:
• Tööturu olukord Põlva maakonnas (Katri Mandel, osakonnajuhataja)
• Tööturuteenused ja toetused töötutele ja tööandjatele (Katri Mandel)
• Tööotsingu,karjääriinfo ja tööleasumise alane teavitamine (Leonora Lees, karjäärinõustaja)
• Soovijatele individuaalne nõustamine kandideerimisdokumentide koostamisel(Leonora Lees)

View Larger Map

MOBI Võrumaal

2010-03-24T14:54:00.002+02:00

23.03. kell 10.00 Ruusmäe rahvamaja
24.03. kell 10.00 Urvaste Vallavalitsus
25.03. kell 10.00 Tsooru raamatukogu
30.03. kell 10.00 Meremäe Vallavalitsus
31.03. kell 10.00 Varstu kultuurikeskus

Kavas
• Ülevaade tööturu olukorrast piirkonnas
• Eesti Töötukassa tegevus ja tööturuteenused
• Piirkonna ettevõtlus ja selle toetamise võimalused
• Analüüsime probleeme ja vastame küsimustele

Lisaks Võrumaa töötukassa osakonna esindajatele osaleb võimalusel ka Võrumaa Arenguagentuuri (EAS) esindaja

View Larger Map

23. märtsil Harglas

2010-03-24T13:00:00.003+02:00

Mobiilsele nõustamisele Hargla Kultuurimajja oli tulnud kuus inimest. Jah, olgugi, et kevad kalendri järgi juba käes, aga ilm oli ju lörtsine...

Jutud kippusid praktiliseks...

Saime teada, et Tolli- ja Maksuameti andmetel on ettevõtjad vallale võlgu 1,7 miljonit üksikisiku tulumaksu , mis on tõesti suur raha. CV koostamine sai kohaletulnutele neljapäevaseks ülesandeks ja soovitasime karjääriinfospetsialistile ülevaatamiseks ka ära saata.

Küsiti abi, mida teha, kui tööandja ei maksa mitu kuud töötasu kuid kontrollides andmeid, on ravikindlustus siiski olemas.

Loodame, et tõeline kevad tuleb uute võimalustega kohe varsti, varsti...

Kirja pani Merike

23. märtsil Tabiveres

2010-03-24T10:54:00.002+02:00

Kuulajaid oli kohale tulnud 35, neist kõik registreeritud töötud.

Rääkisime tööturu olukorrast Jõgevamaal ja kogu Eestis. Andsime nõu, kuidas ja kust tööd otsida, kuidas peaksid olema koostatud kandideerimisdokumendid, mismoodi tuleks käituda tööintervjuul, mida tuleks silmas pidada tööintervjuule minnes.

Saime kohaletulnutelt tagasisidet selle kohta, kuidas neil tööintervjuudel läinud oli. Arvamusi oli erinevaid, mõni arvas, et nendega ei käitutud intervjuud läbi viies kenasti, mõni oli jällegi väga rahul, sest selle tulemusena oli tal õnnestunud tööle saada.

Pooled saalisviibijatest ei olnud kunagi koostanud oma CV-d, seega tuli ka selgitada, miks on CV koostamine vajalik.

Tutvustasime ka tööturuteenuseid ja –toetusi. Taas puudutasid esitatud küsimused peamiselt ettevõtluse alustamise toetust. Päris mitmed kohaletulnud olid väga huvitatud ettevõtluskoolitusest ning oma ettevõtlusega alustamisest.

Seekord olime endaga kaasa kutsunud ühe kohaliku tööandja - Veera - kes alustas oma ettevõtlusega just läbi ettevõtluse alustamise toetuse juba viis aastat tagasi. Ta rääkis sellest, kuidas ta 37-aastaselt, keskharidusega kolme lapse emana töö kaotas. Kuna uut töökohta silmapiiril ei paistnud, otsustas ta minna ettevõtluskoolitusele. Koolitus läbitud, kirjutas äriplaani, mida toetati (sel ajal oli ettevõtluse alustamise toetuse summa 20 000 krooni). Ta asutas firma, kus hakkas pakkuma raamatupidamisteenust.

2005. aastal asus Veera omandama raamatupidamisalast kõrgharidust, kuna leidis, et olemasolevad teadmised ja oskused ei ole teenuse pakkumiseks piisavad. Tänaseks on tal kool lõpetatud ja praegu nõutab ta juba magistrikraadi Eesti Maaülikoolis.

Veera rääkis ka sellest, kuidas ta on enda ettevõttesse võtnud töötuid, kes soovivad asuda tööle raamatupidajana, tööpraktikale. Nüüdseks on Veera juba ise tööandja ja töötajaid on ta leidnud just töötute hulgast.

Veera innustas kõiki kohaletulnuid edasi tööd otsima, soovitas töö mitteleidmisel hakata tegelema oma ettevõtlusega ja tuletas kõigile meelde, et õppida ei ole kunagi hilja!

Kirja pani Liina.

Valgamaa: 17. märtsil Karulas

2010-03-19T15:32:00.002+02:00

Valgamaa selle aasta esimene MOBI toimus Karula vallas, Lüllemäel. Kohaletulnutest kõik 21 olid töötud ning eelmisest MOBI-st juba tuttavad. Sõbralikult tervitati linnakülalisi isegi nimepidi. Kultuurimajas ootas meid kõiki kohv, tee ja maius. Probleemidena toodi välja halb transpordiühendus ning töökohtade olematus.

Sobiva töö mõiste üle tekkis diskussioon, et kui tööle minemiseks kulub kuni kaks tundi, siis sõidab enamus raha maha. Ja kui tööle jalgsi minna, siis kulub veel rohkem aega. Kas siinkohal saame rääkida sobivast tööst?

Kui jutt karjäärinõustamise juurde jõudis, siis teati, et "...sääl na kakleva tuu karjääri pärast".

Kurdeti, et tööandjad ei vasta kandideerimistele, mõni üksik ainult vastab ja 35-aastast põlatakse tööandja poolt juba vanaks.

Meesterahvad rääkisid õppimisvõimaluste puudumisest, et oleks vaja raietöölise kursusi. Tööandjad võtavad tööle ainult paberitega ning eeldavad oma tehnika ja sõiduauto olemasolu.

Puidutisleri ametikohta pidanud meesterahvas rääkis kuidas teda koondati ning praegu tööotsingutel tulemusi pole, kaugele ka pere juurest minna ei soovi aga kevadel tuleb Eesti piires tööd ikka leida.

Karjääriinfospetsialist Merike Tõldsepp palus alustuseks kõikidel kohalviibijatel liita oma vanusele 10 aastat ja unistada ausalt oma ideaalsest tuleviku töökohast ja palganumbrist.

Saal muutus hetkeks vaikseks ja mõtlikuks. "Aga nüüd asume tegudele ja alustame oma lähituleviku planeerimisega", tõi karjääriinfo Merike unistajad reaalsusse tagasi. "Täna seame eesmärgiks 90 päevaga leida enesele TÖÖ. Ja alustame kohe. Selleks koostame täna CV ja kaaskirja". Autojuhilubade teema juures ilmestati kuulajaskonna poolt teemat: "Üks mees sõitis 20 aastat ilma lubadeta, siis jäi vahele – ning kingiti load".

Lõpetuseks kutsus Merike kõiki Valgamaa osakonna karjääriinfotuppa.

Tagasisidena tänati Merikest, kuna saadi uut ja vajalikku infot. Lubati kindlasti külastada karjääriinfotuba, et saada ka abi arvuti kasutamisel ja CV saatmisel.

Kirja pani Merike Metsavas

18. märtsil Mustvees

2010-03-19T09:35:00.004+02:00

Mustvees oli meid kuulama tulnud 38 inimest. Nende hulgas oli erineva taustaga inimesi: nii töötuna registreerituid kui ka neid, kes seda erinevatel põhjustel teinud ei olnud. Oli nii neid, kes olid end alles hiljuti töötuna arvele võtnud kui ka neid, kes olid töötud olnud juba pikalt.

Taas rääkisime tööle kandideerimisest, selleks vajalikest dokumentidest, käitumisest tööintervjuul. Selgus, et ligi pooled kohalolijaist ei olnud kunagi pidanud koostama oma CV-d, tööintervjuul oli käinud vaid mõni üksik osaleja oli käinud tööintervjuul.

Nagu ikka, kõnelesime ka tööturuteenustest ja –toetustest. Küsimusi esitati ettevõtluse alustamise toetuse kohta, kuid reaalselt on ettevõtlusele mõelnud vaid mõni üksik.

Vestluse käigus tuli välja, et Mustvee ja Kasepää piirkonnas tööpakkujaid praktiliselt ei ole. Samas olid väga vähesed valmis tööle asuma kodukohast eemal. Kõige parem bussiga tööle saamise võimalus oleks Tartusse – kui vaid pakutavad palgad oleksid sellised, mis kataksid ka sõidukulud. Jõgevale kellast-kellani bussiga tööle käimine on sisuliselt võimatu: bussiajad ei klapi tööaegadega.

Lisaks meile – töötukassa inimestele – oli kohal ka Lõuna maksu- ja tollikeskuse juhtivspetsialist Anu Kaste. Tema ettekanne „Maksmata maksud jätavad jälje“ oli huvitav kõigile ning tõi kaasa ka terve rea lisaküsimusi.

Kirja pani Liina.

17. märtsil Palal

2010-03-18T10:50:00.004+02:00

Palal oli kuulajaid jällegi päris palju: 23.

Jutuajamise käigus selgus, et taas on kõik kohaletulnuist registreeritud töötud, kes pikemat, kes lühemat aega. Oli nii töötuskindlustushüvitise kui töötutoetuse saajaid.

Karjäärinõustaja Ave Palm tegi osalejatega ühe eneseanalüüsi harjutuse. Samuti andis ta mõtteid selle kohta, kuidas kasutada töölt eemaloleku aega enese täiendamiseks, harimiseks. Töötukassa teenustest tunti suuremat huvi tööpraktika ja ettevõtluse alustamise toetuse vastu. Küsimusi esitati ka Haridus- ja teadusministeeriumi finantseeritavate täiskasvanute koolituste kohta.

Nii, nagu ka paljudes teistes maapiirkondades, on tööpakkumiste arv ka Palal praktiliselt olematu. Kui midagi pakutakse, siis liigub info enamasti nö suust-suhu. Teisalt, sarnaselt teistelegi maakohtadele, olid vaid mõned üksikud inimesed valmis tööd otsima kodukohast kaugemal. Paar inimest märkis siiski, et oleksid valmis tööd otsima ja tööle minema ka välismaale.

Arutlesime ühiselt asjade üle, mida pidada silmas tööintervjuule minnes. Ka kuulajad jagasid lahkelt oma kogemusi tööle kandideerimistest. Nagu kõigis teisteski sel nädalal külastatud paigus, peeti ka Palal töölesaamise peamiseks takistuseks transpordi puudumist ning pakutavate töökohtade vähesust.

Kirja pani Liina.

MOBI alustab ka Valgamaal

2010-03-17T09:21:00.004+02:00

Paralleelselt Jõgevamaaga algab MOBI ringsõit täna ka Valgamaal.

17.03. kell 13.00 Karula vald, Lüllemäe Kultuurimaja
23.03. kell 14.00 Taheva vald, Hargla Kultuurimaja
30.03. kell 11.30 Sangaste vald, Sangaste Rukki Maja
31.03. kell 11.00 Otepää vald, Otepää Vallavalitsus

Räägime nendel teemadel:

Tööturu olukorra tutvustus – Merike Metsavas (Valgamaa osakonna juhataja)

Tööturuteenused – Merike Metsavas

Tööotsingu, karjääriinfo ja tööleasumise alane teavitus ning nõustamine (CV ja motivatsioonikirja koostamine) – Merike Tõldsepp (karjääriinfospetsialist)

Individuaalne nõustamine – juhtumikorraldaja, karjäärinõustaja

Tulge kuulama ja kaasa rääkima!

View Larger Map

16. märtsil Põltsamaal

2010-03-17T09:09:00.006+02:00

Põltsamaa vallavalitsusse oli kuulajaid meie meeldivaks üllatuseks tulnud kokku 44.
Kõik kohaletulnud olid registreeritud töötud. Rääkisime tööle kandideerimisest, ja kandideerimisdokumentidest: sellest, mis need üldse on, kuidas neid koostada, kuidas käituda tööintervjuul.

Kuulajad olid mõnusalt aktiivsed ning jagasid oma muljeid tööle kandideerimistest, tööintervjuudel käimistest, samuti tagasiside saamise kohta tööandjatelt.
Kohapealseid tööpakkumisi mõistagi väga palju ei ole ja kui midagi pakutakse, siis enamasti liigub info nö suust-suhu. Töövahendusportaalides ja ajalehtedes on pakkumisi väga vähe. Tööd loodetakse leida ikkagi kodulähistelt, vaid vähesed - peamiselt noored - oleksid valmis tööle minema ka muudesse piirkondadesse ja suurematesse linnadesse.

Tööle saamisel peamisteks takistuseks arvatigi tööpakkumiste vähesust ning transpordi puudumist.
Töövahendusportaalidest töökohtade otsimist pärsib see, et ei osata arvutit kasutada ning enamasti pole kodus ka arvutit ja internetiühendust.

Tutvustasime ka töötukassa pakutavaid teenuseid ja toetusi. Peamised küsimused puudutasid ootuspäraselt koolitust ja ettevõtluse alustamise toetuse taotlemist.

Kirja pani Liina.